Unistus täitus: pärnakas avaldas luulekogu

Copy
Aktsiaseltsi Hoolekandeteenused Kuldse Kodu üksuses elaval Kalle Kamenikul tiksus luulekogu avaldamise idee mõtteis ligemale kakskümmend aastat.
Aktsiaseltsi Hoolekandeteenused Kuldse Kodu üksuses elaval Kalle Kamenikul tiksus luulekogu avaldamise idee mõtteis ligemale kakskümmend aastat. Foto: Mailiis Ollino

Pärnus aktsiaseltsi Hoolekandeteenused Kuldse Kodu üksuses elava Kalle Kameniku suur unistus sai lõpuks teoks – pikka aega mõtteis olnud luulekogu “Travesteerit olemine” lõhnab värske trükivärvi järele.

Luulekogu avaldamise idee on Kameniku mõtteis mõlkunud juba ligi 20 aastat. See soov süvenes ja muutus reaalsemaks pärast seda, kui ta kolis Haapsalust Pärnusse Hoolekandeteenuste Kuldse Kodu üksusesse. Just seal kohtus ta tegevusjuhendaja Regiinaga, kellega koos hakkas unistus tasapisi kuju võtma, sest Regiina on vabakutseline graafiline disainer. Koostöös tugiisik Annika ning kujundajate Regiina ja Meriliga sai luulekogu lõpuks reaalsuseks.

Protsessi käigus korraldas Kamenik privaatse luuleõhtu, mis oli tema loomusele omaselt tagasihoidlik ja intiimne. Kuigi ta eelistab pigem eraldatust ja vaikust, andis see sündmus võimaluse jagada oma loomingut vahetult, publiku ees esinemise surveta.

Kalle Kameniku luuletused sünnivad tihti elu väikestest hetkedest, näiteks lehtede langemisest või vaikusest, mida tajub läbi akna välja vaadates.
Kalle Kameniku luuletused sünnivad tihti elu väikestest hetkedest, näiteks lehtede langemisest või vaikusest, mida tajub läbi akna välja vaadates. Foto: AS Hoolekandeteenused

Kamenik on tunnistanud, et talle ei meeldi esinemised, olgu need suured või väikesed, kuna ta kardab, et võib midagi valesti öelda ja hiljem teisiti mõelda. See eraklikkus ja ettevaatlikkus peegeldub ka tema luules: sõnad on hoolikalt valitud ja tähendused peidetud, jättes lugejale ruumi oma tõlgenduseks.

Kameniku luuletused sünnivad tihti elu väikestest hetkedest, näiteks lehtede langemisest või vaikusest, mida ta tajub läbi akna välja vaadates. Pärnaka luuletused ei ole dateeritud, sest mees on neid aastate jooksul lihvinud. Tema looming, sealhulgas tema abstraktsed maalid, jätab vaatajale ja lugejale vabaduse mõelda ja tunda, mida autor on võinud mõelda või tunda. Luule ja elu vahelised seosed on tema arust tihedad, kuid mängulised: ta võib oma sõnadega näiliselt mängida, kuid mitte kunagi valetada. Iga rida, iga värv ja igasugune tunnetus peegeldab tema kogemusi ja mõtteid, andes edasi tema sisemaailma sügavust ja keerukust.

Tagasi üles