Eile alanud südamenädala puhul kogunes Pärnu spordihalli sportlikule mängupäevale pea sadakond linna lasteaedade erirühmade last.
Südamenädal paneb lapsed liikuma
Juba homme on spordihall 400 Pärnu, Sindi ja Paikuse lasteaia koolieeliku päralt.
Peale ühiste spordipäevade korraldavad südamenädalale pühendatud üritusi lastele, õpetajatele ja vanematele kõik Pärnu lasteaiad.
Lastele räägitakse näiteks tervislikust toitumisest, õpetatakse salateid valmistama, tehakse sporti, kõneldakse liikumisest ja muust tervisesse puutuvast.
Kui 22. aprillil südamenädala raames toimuv üle-eestiline liikumispäev „Sinu sammud loevad” tuletab meelde liikumise ja füüsilise aktiivsuse olulisust südamehaiguste ärahoidmisel, siis Pärnumaa koolide ja lasteaedade südamenädala deviis on “2012 meetrit südame heaks”. See tähendab, et iga kool ja lasteaed valib ise, kus ja kuidas läbivad lapsed distantsi, mis on vähemalt 2012 meetrit pikk.
Klounid naerutasid lapsi
Rõõmu liikumisest jagus ka eilsesse, järjekorras juba kolmandasse erirühmade mudilaste mängupäeva.
Kõik kolm aastat on seda vankrit vedanud kaks lasteaedade aineühendust: “Eriõpetus lasteaias” ja “Terviseedendus” ja igal aastal on mängupäev olnud veidi omamoodi. Kui möödunud aastal viis Piilupart mudilased rongiga sõitma, siis sel aastal naerutasid ja trikitasid klounid.
“Kava koostades paneme ikka omavahel kokku nii mängu kui aktiivset liikumist, et igale lapsele oleks mõnusat tegevust. Tegemist pole spordivõistluse, vaid ühise peoga,” rääkis Kristiina Kunto aineühendusest “Eriõpetus lasteaias”.
Nõnda võibki juhtuda, et iga väike piduline asju veidi omal kombel teeb – just nii, nagu tema suudab ja oskab.
Lapsed läbisid palli- ja akrobaadiraja, tunnelid, konnatiigi, lennutasid langevarju, žongleerisid pallidega, mängisid pilli ja puhusid naerunurgas sulgi.
Erirühmade mängupäevale on aastakaupa osalejaid järjest lisandunud: eelmisel aastal tulid külla toimetulekukooli nooremad lapsed, nüüd olid kutsutud Sindi lasteaia tasandusrühma lapsedki.
Pärnu kuues lasteaias on kokku üheksa erirühma, kus peale tavapäraste töötajate on vastavalt rühma spetsiifikale ametis logopeed või eripedagoog ning paaris rühmas on abiks osalise tööajaga tugiisik.
Logopeed igas lasteaias
Tegelikult ei tööta eripedagoogid-logopeedid ainult tasandusrühmades, kuhu kohanõudlus on erirühmadest suurim, vaid kõigis Pärnu lasteaedades on loodud üldlogopeedi ametikoht. Seda põhjusel, et tavalistes lasteaiarühmadeski leidub aasta-aastalt lapsi, kelle hääldust on vaja korrigeerida või jutustamisoskust arendada.
“Iga selle ameti esindaja on hinnas ja üle loetud, sest paar pruudieas eripedagoogi on viimasel aastal oma peiu ja õnne pealinnas leidnud,” märkis Kunto. Ta lisas, et vahel on laps erirühma suunatud esmase erivajaduse, näiteks kõneprobleemide alusel, kuid siis ilmneb, et lapse muud probleemid nõuavad oluliselt rohkem tähelepanu.
Nii on lasteaedade erirühmade töötajate viimastel kokkusaamistel omakeskis tõdetud, et mitmes erirühmas on autismispektri häiretega lapsi, kelle suhtlus- ja õpivõimele ning arengumuredele tuleks läheneda veel individuaalsemalt.
“Pärnus on ka lapsi, kes nõrga tervise tõttu vajavad pidevat meditsiinilist järelevalvet. Neil lastel pole paraku võimalik käia lasteaias, kuid nemadki vajaksid teiste laste seltskonda ja jõukohast õpetust, et lapsevanem saaks vahel 24/7-tööst taastumisaega,” sõnas Kunto.