Lahkus kodanikuaktivist ja ühiskonna valupunktide esiletooja Astrid Hindriks

Meie seast lahkus Astrid Hindriks. Foto: Urmas Luik

Neljapäeval lahkus meie seast naiste kodanikukoolituse keskuse asutaja, MTÜ Kodanikujulguse juht, vabaühenduste ümarlaua kokkukutsuja ja päevakajalistel teemadel aktiivselt kaasa rääkinud Astrid Hindriks.

Tütar Karoli Hindriks avaldas sotsiaalmeedias, et tema 73aastane ema lahkus peale pikka rasket võitlust pöördumatu haigusega enda soovil. Kõik tema kolm last olid sel ajal emaga. Karoli kinnitusel visati perele kohaselt nalja viimaste hüvastijättudeni.

"Öeldakse, et lapsed valivad oma vanemad. Kuidas iga väike hing tuleb siia, maa peale, valides vanemateks just täpselt need inimesed, ning kuidas iga laps tuleb vanematele midagi õpetama. Saan väga hästi aru, mille järgi oma ema valisin. Poleks vist saanud olla suurema kiiksuga ema: ta õpetas mind nägema maailma avatuna ja uskuma, et ma võin küll olla tüdruk, aga seda enam on mul olemas kõik, et vallutada sedasama maailma," mõtiskles Karoli.

Karoli mäletab, et ema võttis läbi aastate oma südameasjaks palju eri teemasid alates rasketest raamatutest, mida koolijütsid seljas pidid tarima. "Ta võitles selle eest, et raamatute raskusele pandaks piirang, ning see jõudiski välja seadusandluseni," kirjutas ta.

Karoli imestab vahel, kuidas ema oma raske lapsepõlve ja Nõukogude Liidu tagurliku tausta kiuste oli nii avatud meele ja kindlate tõekspidamistega. "Mul ei lähe kunagi meelest, kuidas ta minu ja venna algkooliaastatel meie raamatuid täis ranitsaid vihaselt vaatas ja otsustas koguda sadu allkirju lapsevanematelt ja saatis proportsionaalselt samas kaalus kive täis ranitsad president Merile ja peaminister Mart Laarile. Suurem osa emasid oleks lihtsalt kurtnud sõbrannale kohvinurgas, aga tema võitles välja seadusemuudatuse kogu riigis!" rääkis Karoli ja lisas, et ema õpetas talle maast madalast, veel enne, kui raudne eesriie langema hakkas, et maailm on palju väiksem, kui arvame, ja inimesed palju võimsamad, kui julgeme uskuda.

Meie seast lahkus Astrid Hindriks. Foto: Urmas Luik

Astrid Hindriksi teine südameteema oli alkoholi nähtavuse piiramine lastele. "Ajal, mil ta Lauri Beekmanniga koostöös seda võitlust alustas, olid meie poelettidel Limpa limonaad ja õllepurk kõrvuti. Ema võitles selle eest, et alkohol oleks poes eraldatud ja alkoholireklaam koolide läheduses keelatud. Ema alkoholivastasel kampaanial oli ka meie ema moodi kiiksuga nimi "Kärakale ei!"," meenutas tütar.

Kui tütar peaks paljudest emale korda läinud teemadest valima ühe, kõige tähtsama, oleks see naiste toomine poliitikasse. "Ta oli nagu hall kardinal, kes vaikselt valmistas tervet põlvkonda naisi tulema võrdselt meestega riigijuhtimise juurde. Tema koolitustelt ja seminaridelt on läbi käinud paljud praegused Eesti tipp-poliitikud," mõtiskles tütar ja täpsustas, et Astrid Hindriks oli Eesti Liberaaldemokraatliku Partei ehk Reformierakonna eelkäija asutajaliige. "See, milline oli naiste osa juhtivpoliitikute hulgas siis, kui ta oma tööd selles alustas, ja mis on nüüd, on öö ja päev. Ma julgen uskuda, et ema andis sellesse muutusesse oma panuse," mõtiskles Karoli, kes on kindel, et naisi, kelle elu ema aastate jooksul puudutas, oli väga palju. "Mõnigi neist on purustanud klaaslae meie tipp-poliitikas."

Karoli meenutas seika ajast, mil ta oli 15aastane, ja vanem õde Kristine, kes juba varem hääletades mööda ilma rännanud, plaanis noorema õe järgmisele seiklusele kaasa võtta. "Pidime suvel pöidlaküüdiga Euroopat avastama minema. Läksin ema juurde jutuga: "Ema, ma ei tea, kas ma ikka julgen minna. See võib ju päris ohtlik olla!" Ema vastus oli temalik: "Kui sa ei lähe, siis ma lähen ise sinu asemel!"," jutustas ta.

Karoli on emale tänulik, et too teda alati toetas ja avatud meelega kuulas. "Oled lubanud olla vaba just sellisena, nagu olen, ja uskunud minusse. See on olnud nii uskumatult vabastav ja üks võitlus vähem, mida pidada. Isegi sellel kurval hetkel võin öelda, et olen nii tohutult õnnelik. Ma loodan, ema, et ka minu väike hing õpetas Sind maailma teises valguses nägema," kirjutas Karoli.

Astrid Hindriksil oli teispoolsusesse lahkumise kuupäev pikalt ette teada. Ta tegi lastele selgeks, et matusepidu ei tule kõne alla. Tuha viivad tema kaks tütart ja poeg ema tahte kohaselt kõrgele Alpi mäestiku nõlvadele. "Ema soov oli, et ärasaatmistseremooniat laiemalt ei korraldata, aga kui keegi tahab aidata tema mälestusel edasi elada, olete teretulnud tegema endale taskukohase toetuse Pärnu naiste tugikeskusele, mille üks rajajaid ta oli," avaldas tütar ema tahte.

Toetage Pärnu naiste tugikeskust

MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus

EE122200221047053080

Viimastel eluminutitel küsinud lapsed emalt, kas on veel midagi, mida ta soovib neile öelda, või midagi, mida tema heaks teha. "Minu soov on, et te aitaksite Eestis seadusandlust muuta selliselt, et teised Eesti inimesed saaksid õiguse oma kodumaal väärikalt surra," kõlas lahkuja viimane soov.

Karoli lisas, et ema palus neil mitte muretseda. "Ta ütles, et valvab oma nelja kassi ja noorpõlve lemmiknäitleja Alain Deloniga meie üle pilvepiirilt. Kindlasti valvab ta ka pärnakate üle, sest armastas oma linna südamest."

Perevägivalla päevakorras hoidmine tõi tiitli

2017. aastal pälvis Astrid Hindriks Pärnumaa aasta vabatahtliku tiitli, eelmisel nädalal aga pikaajalise töö eest võitluses lähisuhtevägivalla vastu Pärnu naiste tugikeskuse esimese AuOkka tiitli.

Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Orupõld märkis, et käis hooldekodus neli-viis aastat haigusega võidelnud naisele tiitlit ise üle andmas. "See oli talle suur rõõm. Tunnustamine on igale inimesele tähtis, eriti asja eest, mis talle on elutähtis. Me naersime ja lõime jäätiseid kokku. Ta tuletas mulle inimesi ja nimesid meelde, ta oli täie teadlikkuse juures," meenutas Orupõld viimast kohtumist ja selgitas, et AuOkast ei antud Hindriksile sellepärast, et ta "ära läheb". "Astridil on 25. novembril sünnipäev, mis on kodanikupäev. Ei olnud asja, mis talle korda ei läinud. Näiteks selle asemel et väimehekandidaadilt midagi isiklikku küsida, esitas ta esmalt küsimuse, mida sa arvad Rail Balticust. Selline ta oli, puhas kodanik," iseloomustas naiste tugikeskuse juht.

"Tema tahe oli, et rong sõidaks läbi Pärnu. Vägivallateemaga hakkas ta tegelema juba 1999. aastal, kui ta ametnikke Norra Buskerudi naiste varjupaika vedama hakkas. Eestis sellega üldse siis ei tegeldud. Sel reisil pandi Pärnumaa naiste varjupaiga mõte idanema. Esmalt hakkas Pärnumaal tööle tugitelefon, kus sai nõu küsida ja rääkida. See oli esimene omataoline Eestis. Alles 2009. aastal tulime meie pilti. Ta oli varjupaiga loomise juures ja selle vaimne ema," jutustas Orupõld. 

Astrid Hindiksi algatusel käivitus lähisuhtevägivallaga kokkupuutuvate asutuste ümarlaud, kuhu kaasati politsei, prokuratuuri ja maavalitsuse esindajad ning sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad. Ümarlaud tuli kokku kaks korda aastas ning sellest sai pikaajaline traditsioon ja kindel tegevus avalikkuse teavitamiseks ja teadlikkuse tõstmiseks.

"Käsitöö teda ei huvitanud. Ta ütles kord, kui viltisime, et see ei ole tema maailm. Et tema teeb suuga tööd. Astrid oli puhtalt maailmaparandaja," meenutas Orupõld.

AuOkka tiitli andmist Astrid Hindriksile põhjendab Pärnu naiste tugikeskuse juht sellega, et ta hoidis oma eri tegevuste ja projektide kaudu lähisuhtevägivalla teemat päevakohasena. "Veel 2023. aastal osales ta haavatavate sihtgruppide projektis, kus jagas oma mõtteid haavatavate sihtgruppide probleemide ja lahenduste kohta," lausus Orupõld, kes tundis Hindriksit üle 15 aasta. "Astrid on kõik need aastad olnud ise kui okas, mis ei lase väsida lähisuhtevägivalla teema kandjatel."

Suure pildi nägija

Pärnu abilinnapea Irina Talviste tõdes, et Astrid Hindriks on poliitilises elus olnud üks tema suurimaid mõjutajaid, mentor ja ema. "Astrid arvas, et naisi peaks poliitikas olema rohkem. Et oleks tasakaal, sest naised näevad asju teisiti kui mehed. Oli hetki, kui tahtsin käega lüüa, aga tema ütles, et kui poliitikas tahad kuhugi jõuda, pead olema kannatlik ja uuristama end läbi kivi. See, et ma olen poliitikas praegu seal, kus ma olen, on suuresti tänu Astridile. Tema on minusse algusest peale süstinud seda, et peadki võitlema, enda eest seisma, ennast kehtestama ega tohi alla anda," jagas Talviste ja rõhutas, et Hindriks nägi temas potentsiaali enne, kui praegune abilinnapea ise enda ambitsioonidest aru sai. "Ta ütles, et ma pean selle realiseerima, andis usku ja lootust, õpetas, kuidas edasi minna," tunnistas Talviste ja kiitis Hindriksit süsteemse järjekindluse eest.

Talviste meenutab, kuidas kunagi enne kohalike omavalitsuste valimiste nimekirjade koostamist Hindriks talle vastu tuli ja ütles, et tuleb teha "triibuline nimekiri" ehk mehed-naised pooleks. "Me olime üks esimesi, kes Pärnus hakkas sellist nimekirja ajama, see oli päris keeruline. Arvati, et naised peaks kodus süüa tegema ja lapsi kasvatama. Ma arvan, et see oli Astridi suurim panus: julgustada naisi kaasa rääkima poliitikas."