Vanemprokurör Kaido Tuulemäe: Kõik näevad, et midagi on valesti, aga karistusõiguslikult ei pruugi see olla keelatud

Enne majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri osakonda juhtima minekut teenis Kaido Tuulemäe eriasjade prokurörina leiba Lääne ringkonnaprokuratuuris, kus muu hulgas saatis aastateks trellide taha narkokaupmehi. Foto: Urmas Luik

Esmaspäeval oli rahvusvaheline korruptsioonivastane päev, mispuhul võeti Kuku raadio taskuhäälingus "Krimiraadio" luubi alla, kas Eesti eeskujulik positsioon korruptsioonitaju mõõtvates uuringutes laseb arvata, et eestlased ei küsi ega maksa altkäemaksu või on meie korruptsioon paremini peidetud. Üks saatekülalisi oli pärnakas Kaido Tuulemäe.

Kuku raadio saatejuhid Raul Ranne ja Karel Reisenbuk keskendusid "Krimiraadio" episoodis korruptsioonile ja uurisid vanemprokurör Tuulemäelt muu hulgas, miks kohtuasjad venivad ja millistes valdkondades korruptsiooni enam esineb.

Mis seisus Eestis korruptsioon oleme?

Sissejuhatuseks ütlen, et peame oleme täpsed, mida me käsitleme korruptsioonijuhtumina. Näiteks, mida meie uurime ja korruptsioonijuhtumina käsitleme, ei pruugi kohtus kinnitust leida. Peame mõtlema, millistest juhtumitest me räägime. Ja kui räägime nimedest ja juhtumitest, peame silmas pidama kriminaalmenetluse kesksemat printsiipi, süütuse presumptsioon​i.

Võtaksin aluseks üldisema statistika, mida tuntakse korruptsioonitaju indeksi nime all ja milles oleme kõrgel kohal. Ehk inimesed ei taju, et oleksime väga korrumpeerunud riik. Möödunud aastal olime 12. ja aasta varem 14. kohal ehk olukord läheb justkui aina paremaks. Kas see statistika näitab asjade tegelikku seisu?

​Ma julgen arvata, et meie seis on hea. Ja numbrid tabelis seda kinnitavad. Aga me oma töös näeme, kui korruptsioonijuhtumeid uurime ja kohtus menetleme, on need suuremad, raskemad, keerulisemad juhtumid. Väiksemaid meil riiulis ei seisa.

Eestis liikluspolitseinikule altkäemaksu pakkumine pole tulemuslik, sellest tuleb pigem jama kui kasu.

Kaido Tuulemäe, vanemprokurör

Selle pinnalt julgen öelda, et seis on hea, ja tuleb inimesi kiita, et nad tajuvad olukorda adekvaatselt.

Kui rääkida tajumisest, kas ma saan õigesti aru, et meil ei ole tavalist käibe-, argikorruptsiooni: politseinikud raha ei nõua, arstid kommi ja konjakit ei taha? Kas see hoiabki meid kõrgel kohal?

​Tõenäoliselt tavaline inimene korruptsiooni ei talu. Kui selline juhtum ilmneb, midagi on kahtlast, siis sellele reageeritakse, sellest teavitatakse. Eestis liikluspolitseinikule altkäemaksu pakkumine pole tulemuslik, sellest tuleb pigem jama kui kasu.

Eks sektoriti probleemid erine.

Korruptsiooni tase või käitumuslik erinevus on olemas. Kas arstile kommikarbi viimine on altkäemaks või tänutäht? Aga sularaha viimine, et järjekorras ettepoole saada? See ilmselgelt pole aktsepteeritav ja sellist käitumist ei saa me lubada.

Kuku raadio "Krimiraadios" olid sel nädalal külas vanemprokurör Kaido Tuulemäe (vasakul) ja keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Aivar Sepp (paremalt teine). Küsimusi esitasid Karel Reisenbuk (vasakult teine) ja Raul Ranne. Foto: Erakogu

Oleme näinud asju, mis aastaid ja aastaid on kohtus arutlusel olnud, ja tundub, et lõppu ei tulegi. Siis hakkavad igasugused tähtajad peale tulema, mispärast peaks üldse asja võib-olla ära lõpetama. Miks need venivad? 

Sellele ei ole ühest vastust. Sellele, et kriminaalmenetlused kohtutes nii palju aega võtavad, on palavikuliselt lahendust otsitud kogu aeg, ka praegu otsitakse võimalikku keskteed. Seda polegi nii lihtne leida. Ühest küljest tahame, et menetlused oleks kiired, aga iga kord, kui proovime mingit meedet leida, teeme kompromissi kaitseõigusega, tekivad igasugused küsimused, põhjusi on palju. Küll jäävad istungid ära, sest menetluse pooled haigestuvad. Ei saa salata, et seadused võimaldavad trikitamistega istungeid edasi lükata. On ette tulnud ka elulisi asjaolusid, mis tingivad istungite edasilükkamisi.

Minu hinnangul istungite ärajäämine venitab kohtupidamist enim. 

Mis toidab korruptsiooni? Raha, inimlik nõrkus?

Võiks öelda, et seal, kus on suur raha ja tähtsad otsused, on ka kohe olemas korruptsioonirisk. Ma arvan, et selle vastu aitab võidelda meie läbipaistev kodanikuühiskond, tugev ajakirjandus. Minu hinnangul teeb ajakirjandus Eestis väga tänuväärset tööd. Ei saa salata, et uurimisasutused saavad päris palju materjali ja tööd ajakirjanduse kaudu.

Ei saa salata, et seadused võimaldavad trikitamistega istungeid edasi lükata.

Kaido Tuulemäe, vanemprokurör

Nii mõnigi asi, mis on (ajakirjanduses) avaldatud, on meile uus materjal ja üllatus. Ja tulevad uued juhtumid. See kõik aitab korruptsioonivastasele võitlusele kaasa.

Ajakirjandus on palju aega pühendanud Ukraina abistamise majandusele, kui nii võib öelda: kas kõik on seaduslik ja aus. Päris mitme juhtumi puhul selgus, et kõik ei ole aus. Kuidas tänapäeval seis on: kui läbipaistev ja korruptsioonivaba see tegevus on?

Jõuame jälle selleni, mis on korruptsioon ja mida me sellena tajume. Tõenäoliselt inimesed tajuvad ka seda korruptsioonina. Kui ma vaatan puhtalt prokuröri vaatest ja juriidilisest aspektist, siis heategevuslik pool ja raha kuritarvitamine on pigem varavastane kuritegu, võib-olla omastamine või kelmus. Kui sellega on mingil viisil seotud ametiisikud, siis on kohe põhjust vaadata, ega siin ole tegu korruptsiooniga.

Ma pidasingi silmas, kui teinekord on tunne, et raha ei pruugi minna sinna, milleks koguti, vaid vastupidi: kuhugi, kus keegi otsustas, et peab minema. Mingi ametniku suva järgi raha jagamine tundub juba kahtlane. 

Kui selline info on, tuleb kontrollida. Aga see esimene pool – raha kuritarvitamine – võib olla pigem omastamise või kelmuse koosseis, juhul kui seda toetust juba ette küsitakse nii, et teatakse, et see annetuseks ei lähe. Aga kui hiljem otsuste vastuvõtmisega on seotud ametisikud, siis on põhjust vaadata, kas tegevus on korruptiivne. Sellist infot Eestist meil praegu ei ole.

Kes on Kaido Tuulemäe ja millega tegeleb tema juhitud osakond?

Äsja osales vanemprokurör Kaido Tuulemäe Vjatšeslav Leedo ja Saaremaa Laevakompanii endiste juhtide kohtuotsuse väljakuulutamisel. Foto: Tairo Lutter

Aastaid majandus- ja korruptsioonikuritegusid uurinud pärnakas Kaido Tuulemäe töötas Lääne ringkonnaprokuratuuris, kus tõusis karjääriredelil prokuröri abist ringkonnaprokuröriks ja Lääne ringkonna eriasjade prokuröriks.

Üks viimaseid suuremaid kohtuasju Lääne ringkonnaprokuratuuris oli Tuulemäel kriminaalasi, kus AS Pärnu Sadama üht omanikest Mati Einmanni süüdistati eraviisilises jälitustegevuses ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises.

Tänavu märtsis moodustatud majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri tööle läinud vanemprokurör Tuulemäe juhib seal osakonda, mis tegeleb nii keskkriminaalpolitsei majandus- ja korruptsioonikuritegude büroo kui kaitsepolitsei- ning politsei- ja piirivalveameti korruptsioonimenetlustega.

Augusti lõpus korraldas kaitsepolitsei Pärnu linnavalitsuses läbiotsimise, sest üht ametnikku kahtlustatakse toimingupiirangu rikkumises. Majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olgerd Petersell selgitas toona, et kaitsepolitseiametnikud tegid tõendite kogumiseks eri menetlustoiminguid kahtlusalusega seotud tööruumides.

Enim on meedias kajastust leidnud majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistus Tartu endisele abilinnapeale Priit Humalale ja Bigbanki suuromanikule Parvel Pruunsillale. Esimest süüdistatakse toimingupiirangu rikkumises ja ärimeest sellele kaasa aitamises.