Politsei: Valdav osa mulluseid liiklusõnnetusi saanuks olemata olla

Pärnumaal toimus lõppenud aastal 120 liiklusõnnetust, milles inimesed said viga. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Kui tunamullu võttis inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv Pärnumaal jõudsalt suuna allapoole, siis eelmisel aastal liiklusolukord halvenes märgatavalt ja õnnetusi, kus inimesed hukkusid või said viga, juhtus veerandi võrra rohkem kui aasta varem.

Pärnumaal toimus lõppenud aastal 120 liiklusõnnetust, milles inimesed said viga. Liiklusõnnetustes kaotas elu viis inimest ja vigastada sai 143. Joobes juhi süül toimus kaheksa liiklusõnnetust, neis hukkus kaks ja viga sai kaheksa inimest.

Nagu varemgi juhtus üle poole inimkannatanuga liiklusõnnetusi valgel ajal.

Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse juhi Henry Murumaa jutu järgi võib liiklusõnnetuste põhjustena üldistatult esile tuua kiirustamise ja tähelepanematuse, mille tõttu tekitatakse liiklusohtlikke olukordi, mis halvimal juhul lõpevad õnnetusega.

“Seega, ehkki liiklusõnnetuste põhjused erinevad, oleks valdav osa liiklusõnnetustest saanud olemata olla,” märkis ta.

Patrullitalituse juhi sõnade kohaselt on kiirustamine muutunud justkui loomulikuks osaks meie igapäevaelust, seda kahjuks ka liigeldes.

“Lõppenud aastal tabasime Pärnumaal liiklusest ligikaudu 3000 kiiruseületajat, mida on umbes viis protsenti rohkem kui 2023. aastal,” tõdes ta.

Peale selle fikseerisid mobiilsed ja statsionaarsed kaamerad aasta jooksul Pärnumaal ligemale 44 800 kiiruseületamist, mida on 6500 võrra rohkem kui aasta varem.

Murumaa märkis, et kiirustamise all ei pea ta silmas vaid lubatud piirkiiruse ületamist, vaid sedagi, kui kiirust ei kohandata oludele ega enda oskustele vastavaks.