Inkubaatori algatusel linna uued rattahoidikud

Kodanikuühiskonna nädala puhul Pärnus toimunud inkubaatoris “KUUR 12” kutsuti ellu algatus rajada linna jalgrattahoidikud. Praegu on neid Pärnus vähevõitu ja see piirab linnas jalgratta kasutamist, leiavad algatuse autorid. Foto: Ants Liigus

Kodanikunädala Pärnu inkubaatoris “KUUR 12” pandi käima mitu algatust, millest näiteks üks puudutab linna jalgrattaparklate rajamist.

Üle-eestilise mastaabiga plaanidest said siinsest inkubaatorist alguse uuenduslik annetuskeskkond ja põhihariduse jätkamist soodustav programm.

Et kaotada oma kodukohas mõni silma jäänud kitsaskoht, kogunes aprilli viimasel nädalavahetusel peale Pärnu Paides, Narvas, Tartus ja Tallinnas kokku sadakond inimest.

Kodanikunädala vabatahtliku Kristjan Korjuse sõnade järgi leidsid osalenud üksmeelselt, et sedasorti kogunemine on suurepärane viis oma kavatsusi ellu rakendada.

“Minu ootused ületati tugevalt, “märkis Pärnu inkubaatoris osalenud Tõnu. “Suhtlemine osalejate vahel oli ideaalne, pole ammu sellises kambas olnud.”

Pärnu inkubaatori algatustest jõuti kaugeimale jalgrattahoidikute ideega. Mõtte teostumiseks kirjutati Pärnu linnapeale petitsioon, millele oodatakse 300 inimese allkirja, et pöördumine jõuaks linnavolikokku.

Rattaid on, parkimiskohti mitte

Pöördumises kirjutatakse, et Pärnu linna transpordi arengukava 2008–2015 järgi on linna siht propageerida kergliiklust, sealhulgas jalgrattaliiklust, kuid rattaga liiklemise muudab keeruliseks vastavate parkimiskohtade vähesus.

“Näitena võib tuua Pärnu kesklinna, kus Rüütli tänava piirkonnas on kokku umbes 15 avalikku parkimiskohta,” märgivad rattahoidikute mõtte algatajad.

Pärnu rattalaenutuste pakutavate jalgrataste hulk ületab suvehooajal julgelt 200 ja linnaelanikel on veel rohkem rattaid. Hoidikutenappus aga piirab Pärnus kergliiklust.

“Linn peab vastavalt transpordi arengukava punktile 3.1.4 ja linnakodanike soovile võimaldama jalgrataste parkimist, alustades kesklinnast ning laienedes teistesse piirkondadesse. Samuti tuleb üle vaadata kogu kergliikluse arengukava täitmine,” leitakse petitsioonis.

Rattahoidikuid puudutava kohta leiab infot http://petitsioon.ee/jalgratta-parklad-parnusse/, sel veebilehel saab ühtlasi avaldada oma toetust.

Suvepealinnas sai tuule tiibadesse kaks kogu Eestit hõlmavat algatustki.

Üks neist puudutab pooleli jäänud põhihariduse jätkamise soodustamist. Täpsemalt inimesi, kelle koolitee katkes enne 5. klassi, sest neil pole praegu kusagil võimalik oma õpinguid jätkata.

Korjus ütles, et õpinguid toetav programm on ajendatud 2012. aasta rahvaloenduse andmetest, mille järgi 13 protsendil Eesti täiskasvanutest puudub põhiharidus.

Algatust kajastavalt internetilehelt http://pohiharidusejatkamine.wordpress.com/ saab teada, et 20inimeseline töögrupp paneb lähiajal kokku avaliku üleskutse, millega oodatakse ühinema kõiki, kel huvi selle haridusmurega tegelda või soov avaldada ettevõtmisele toetust.

Järgmise sammuna on kavas kirjutada kiri haridusega seotud huvigruppidele, täiskasvanute gümnaasiumidele, haridusspetsialistidele ja omavalitsustele.

Mida veel mõeldi?

Kolmas Pärnu inkubaatoris sündinud algatus on luua igamehe annetuskeskkond. Algatuse tutvustuses öeldakse, et Eestis on küll olemas suured ja väiksemad heategevusorganisatsioonid, kuid puudub igamehe annetuskeskkond, kus hõlpsalt käivitada toetust vajavaid projekte ja teha annetusi, omades reaalajas ülevaadet projekti teostumise ja annetuste kohta.

Eeskuju võiks mõtte algatajate arvates võtta sakslaste annetuskeskkonnast http://www.betterplace.org. Pärnus algatatud projekti leiab aadressilt http://igameheannetuskeskkond.wordpress.com/.