Tõstamaa teatrisuvi jätkub täie hooga

Kogu tegevustik toimub magamistoas, kus voodi ja kiiktooli kõrval leiavad aset episoodid Anna Meyer von Gyldenfeldti elust. Kursusekaaslastest lavapartnerite Andrus Vaariku ja Laine Mägi dialoog on nauditav ja meisterlik. Foto: Urmas Taul

Sel pühapäeval, 29. juulil esietendub Tõstamaa mõisas uuslavastus “Surm, sünd ja laulatus”, mille on kirjutanud ja lavastanud Gerda Kordemets ning peaosades on Laine Mägi (Draamateater), Andrus Vaarik (Linnateater), Mirjam Mesak ja Liis Laigna (Endla).

Näidend „Surm, sünd ja laulatus” koosneb kolmest päevast kunagise Tõstamaa mõisaproua Anna Meyer von Gyldenfeldti elus.

Värvikate kujude paraad

Ühtlasi mängitakse sel nädalavahetusel Tõstamaa mõisakoolis täissaalidele viimaseid kordi mullu esietendunud ”Pruutide kooli”, mis oli Gerda Kordemetsa Tõstamaa mõisalavastuste debüüt.

“Kui hakkasin “Pruutide kooli” kirjutama, oli mul valida kahe teema vahel. Teine valik oli Anna Meyer von Gyldenfeldti lugu. Mind tohutult inspireeris see lause, mis oli Tõstamaa mõisa kodulehel, et Annal oli 13 last ja mõisa päris lõpuks tema üheksas poeg Heinrich, sest Anna elas väga vanaks ja tema ülejäänud lapsed olid kõik juba surnud. Mulle tundus, et sellesse lausesse on kätketud tõeliselt suur draama,” meenutab Kordemets.

Asudes esmalt kirjutama “Pruutide kooli”, tõi autor sellesse koomiliste tegelastena korraks sisse Anna ja Heinrichi, uuslavastuse peaosalised. “Nad jäidki mind kummitama ja sel talvel kirjutasin selle loo valmis. Uues lavaloos ei ole nad enam muidugi koomilised tegelased,” seletab Kordemets.

Kas ehk on Tõstamaa mõisaga seonduvalt veel intrigeerivaid ajaloolisi tegelaskujusid, kes ahvatlevad endast publikule lugu jutustama?

Kordemets ütleb, et väga huvitav on orientaalsete huvidega Tõstamaa mõisahärra Alexander Stael von Holstein, kelle elu kõrghetked möödusid Hiinas, kus ta oli 1920. aastatel Hiina valitsuse nõuandja ja kelle algatusel rajati Pekingi ülikooli juurde Sino-India instituut.

Mõisaproua Anna kasuks otsustas Kordemets sedakorda just põhjusel, et dramaturgiliselt on intrigeerivam kirjutada inimesest, kellest on nii vähe teada. “Saab väga palju välja mõelda ja kaitsta ennast sellega, et dokumentaalne materjal puudub.” Nimetatud Stael von Holstein elas Anna Meyer von Gyldenfeldtist palju hiljem ja oli maailmakuulus, temast on oluliselt rohkem teada. Paruni lugu oleks pidanud olema tõesem, Anna lugu on paljuski fantaasiamäng.

Fantaasia ja ajalugu

Anna elu ajastab end perioodi, mida teatakse tänapäevani vana hea Rootsi aja nime all, räägib Kordemets. “Minule on see tundunud alati müstiline, sest juba mu vanaemad rääkisid sellest ja jäi mulje, et see on midagi, mida saab mäletada. Aga ei saa ju. Alles täiskasvanuna teadvustasin, et see oli tegelikult nii ammu.”

Eesti ajaloos on kõlama jäänud kaks head aega: esimese vabariigi aeg ja Rootsi aeg. See, et nende vahel on mitusada aastat, kipub meelest minema, tõdeb Kordemets. Esimeses vaatuses ongi näiteks juttu katkust ja Põhjasõjast, mis sel ajal Eestit puudutasid, teises vaatuses on kõneks Narva, millest pidi saama Rootsi kuningriigi teine pealinn, kus kuningas igal neljandal aastal elada lubanud.

“Mulle tundub, et ajaloo selline käsitlemine võib tuua inimesi ajaloo juurde ja tekitada huvi tolle aja kohta juurde lugeda. Lavastuses on selliseid kilde, mida ajaloolased teavad, aga inimesed mitte.”

Puhkus ja töö käsikäes

Kordemets tõdeb, et tema jaoks pole juba teist suve Tõstamaal veedetud aeg puhkuse mõttes sugugi kaduma läinud: Tõstamaa lähedal asub tema suvekodu. “Sel suvel tegin ühe lavastuse veel Tapa jaamas ja see oli mulle märksa raskem, sest palju tuli Tapa vahet sõita.”

Praegu saab Kordemets siiski enamiku õhtuid kodus veeta. “Minu isapoolsed juured asuvad Lihulas. See Läänemaa kant on mulle kodune ja kallis ning olen rahul. Paatsalu suvekodu on meie perel seitsmendat aastat. Ka minu paljudel sõpradel on siinkandis suvekodu.”

Peaosadesse valitud näitlejad Laine Mägi ja Andrus Vaarik olid teadlikud, et Kordemets kirjutab suvetükki just nendele ja nende hääl kõrvus. Ja arvestab kirjutamisel mõlema kõige sädelevamate võimete ja oskustega. “Oleme kõik Tallinna 32. keskkooli kasvandikud: Andrus, Laine ja mina. Oleme sõbrad,” märgib lavastaja.

Et nii Mägi kui Vaarik on väga hõivatud repertuaariteatri näitlejad, oli ainuvõimalik teha koostööd suvel.

Mullu suvel pillanud Andrus Vaarik ühes vestluses lause, et ta mängib palju ja tal on tööd palju, kuid väljakutseid on vähe. “Ma siis mõtlesin: ma kirjutan teile väljakutse.”

Eks näitlejatel olnud kahtlusi, kuidas noori mängida: Laine Mägi etendab lavastuses Annat, kes on 90-, 35- ja 24aastane ning Andrus Vaarik mängib tema poega, kes on 60, ning Anna abikaasat vanuses 45 ja 35.

Kordemets on seda meelt, et teater on sedavõrd mänguline koht ja suure tinglikkuse astmega, et neid tegelaskujusid tasub vaadelda pigem kui inimesi. See, kui vana keegi on, pole ju elus niiväga tähtis. Tähtis on, milline sa hingelt oled.

Imetlusväärsed näitlejad

“Minu jaoks on oluline, et Laine ja Andrus on lavakunstikoolis olnud kursusekaaslased. Väga tihti kursusekaaslased just laval kokku ei saa. Neil on eriline side ja lavapartneritena on nad teineteise suhtes hästi toetavad. Olen proovides õpipoisi rollis, kelle ees mängivad kaks meistrit,“ mõtiskles Kordemets, lisades, et tundis end proovides tihti näitlejate meistriklassi õpilasena.

Tema jaoks on Laine Mägi ja Andrus Vaarik imetlusväärsed näitlejad, kelle võimetel ei ole piire.

Kordemets tõdes, et suveprojekti on raskem ellu viia kui turvalises repertuaariteatris tegutseda. Tegu on ühenduse R.A.A.A.M. suvelavastusega, mis õnnestub tänu Tõstamaa valla toele ja väiksele meeskonnale: inspitsient ja rekvisiitor on Aigi Veski, valgustuse ja heli eest hoolitsevad Priidu Adlas ja Sander Põllu.

Kunstnik on Ervin Õunapuu ja originaalmuusika kirjutas lavastusele Timo Steiner.

Andrus Vaarik, näitleja

“Esimene ehmatus oli, miks mina nüüd mitut noort meest korraga mängima pean. Aga järele mõeldes tundus see mulle kuidagi perversselt elegantne.

Lainega mängida on väga tore. Pole saanud eriti koos mängidagi. Meil on üks õpetaja ja üks kool ja saame teineteisest aru sõnadeta. Me ei karda teineteist – selles mõttes, et ei kohtle teineteist siidkinnastes. Laine Mägi on imeline partner.

Mulle ei meenu aastat, kus mul oleks niisugune hullumeelne tamp peal olnud kui tänavu. Kodu lähedal ei ole see mulle nii ränk. Olen täieõiguslik läänemaalane, elan siin lähedal, minu kodu asub Hanila vallas Pivarootsis. Olen igal juhul nõus järgmiselgi aastal mängima, kui kutsutakse.”

“Surm, sünd ja laulatus”

Autor ja lavastaja Gerda Kordemets.

Näitlejad Laine Mägi, Andrus Vaarik, Mirjam Mesak ja Liis Laigna.

Esimene pilt „Surm” toimub Anna surmapäeval. Osalised Anna ja tema üheksas poeg Heinrich von Helmersen.

Teine pilt „Sünd” toimub Heinrichi sündimise päeval, tegelased on Anna ja tema abikaasa Benedict Andreas. Kolmanda pildi „Laulatus” tegevus leiab aset veel üheksa aastat varem – Anna ja Benedict Andrease laulatuse eel.

Lavastust mängitakse Tõstamaa mõisas 29. ja 30. juulil ning 5., 6., 13., 14., 17., 18. ja 19. augustil.