Pärnu ümbersõidu ehituse lõpp paistab

Lihula maanteelt Sauga uue sillani viiv tee on juba mustkatte all. Foto: Urmas Luik

Kolme aasta eest alanud Pärnu ümbersõidu ehitus on jõudnud nii kaugele, et ehitajail jagub seal tööd veel vaid kaheks kuuks.

Ehitustööd lõpevad oktoobri teises pooles, kinnitas maanteeameti Lääne regiooni juht Enn Raadik. “Tuleb ka ametlik lindilõikamine, sest meil on kohustus ja vajadus Pärnu inimestelt vahepealsete segaduste pärast vabandust paluda,” lisas ta.

Kahe aasta asemel kolme peale veninud, Pärnu linna külje alt mööduva ümbersõidutee ehituse lõppetapp on käes: paigaldatud on kõik kommunikatsioonid, põhikonstruktsioonid on valmis ja saavad järjest kas katte või viimase viimistluse.

Asfaltimistööd on plaanitud ära teha lähikuul ja pärast seda jäävad veel heakorratööd, loetles Raadik. Graafikus on tema sõnutsi üle Sauga jõe viiva uue silla ehituski. Ehitajate teel ootab paigaldamist 2,8 kilomeetrit müratõkkeseina, mille vundamendi paigaldus käib ja paneelid peaksid peagi Saksamaalt kohale jõudma.

Pole pelgalt linnatänav

Nüüd, kui ehitusobjekt hakkab Lemminkäinen Eesti ja ülejäänud konsortsiumi kuuluvate firmade töömeeste käe all lõplikku ilmet võtma ja saab aimu tulevasest liikluskorraldusest, pole osa kohalikke elanikke oma liiklemisvõimalustega rahul.

Raadik nentis, et vastne ümbersõit ei lahenda tõepoolest kõiki Pärnu liiklusprobleeme.

“Via Baltica sai rahastuse seetõttu, et ühendab Tallinna Riia ja Vilniusega. Kui raha taotledes oleks esikohale seatud Pärnu liiklusprobleemide lahendamine, oleks Euroopa Liidu raha saamine olnud väga küsitav,” tõdes ta. “See, et Via Baltica Pärnu linna läbiv osa projekteeriti magistraalteena, oli kaalukeeleks, et objekt üldse tunnistati eurorahastamise mõistes abikõlblikuks.”

On väga täpsed kriteeriumid, millal on objekti võimalik eurorahast finantseerida. Nii ei olegi linna läbiva tee projekt koostatud kui linnatänav, kus igale kinnistule on tagatud kõige mugavam juurdepääs. “Tegemist on kaks pluss kaks sõidurajaga magistraalmaanteega, kus omad kindlad normid liiklusohutuse ja -korralduse suhtes,” selgitas Raadik.

Vesi tunnelis

Raadik tõdes, et projekt pole täiuslik ja peale mõnele elanikule ebamugava liikluskorralduse teevad muret maantee alt läbi viivad tunnelid. “Jalakäijate tunnelite lahendust oleks kindlasti olnud vaja rohkem kaaluda, sest nende edaspidine ekspluatatsioon on keerukas ja kulukas,” tunnistas ta.

Nimelt on tunnelite veevabana hoidmiseks ette nähtud elektril töötavad pumbad, mis võivad tuua suure elektrikulu. “Me otsime parimaid lahendusi ja kolm tunnelit on õnnestunud sääraselt ümber ehitada, et sealt juhitakse vesi ära lahtiste kraavidega,” rääkis Raadik. “Aga seda me küll ei usu, et vesi tunnelites seisma hakkab, sest pumbad on dubleeritud ja kui need korralikult töötavad, pääsevad inimesed ilusasti tunnelitest läbi.”