Õuna- ja pirnikausid tühjenevad kiiresti

Pärnu Raeküla põhikooli 1. klassi lastele pakuti euroraha toel eile kurki, pirnilõigud kuuluvad põhitoidu juurde. Märtin Muhule maitseb rohkem pirn. Foto: Ants Liigus

Eile said Pärnu Raeküla põhikooli algklassilapsed põhitoidu kõrvale ampsata suure kurgitüki ning kallata kannust piima – tegu on koolipiima- ja koolipuuviljaprogrammi raames pakutava toidulisaga.

Eelmainitud vabatahtlike programmidega ühineb Eestis igal aastal järjest enam koole: koolipuuviljaprogramm laienes tänavu lasteaedadele ja 5. klassidele.

Puuvilja üle päeva

Pärnu linna ja maakonna koolides lisaväärtuse pakkumise tavasid uurides selgus, et lapsed on tänu koolipiimaprogrammile õppinud piima jooma. Seda kinnitasid kõik toitlustajad.

Ja et koolipuuvilja-juurvilja ei pakuta üksnes nooremale vanuseastmele Euroopa Liidu koolipuuviljaprogrammiga liitunud koolides, vaid sel on kindel osa igapäevases koolimenüüs: sotsiaalministeeriumi tervisekaitsenõuete kohaselt tuleb alates 2008. aastast pakkuda koolisööklas värskeid puuvilju vähemalt kolm korda nädalas.

Et aruandlus peab täpne olema, teavad toitlustajad peast, mis puuvili millise rea pealt välja makstakse. Näiteks, kui põhimenüüs pakutakse porgandisalatit, ei tohi samal ajal pakkuda koolipuuviljakava raames värsket porgandit.

Euroliit toetab ainult oma riikides kasvavate puuviljade pakkumist, banaanid, kiivid, apelsinid, mandariinid ja viinamarjad lubatu hulka ei kuulu.

Sööma õpitakse kodus

Pärnu Raeküla ja Kuninga tänava põhikooli toitlustaja Juta Tammeleht pakub õpilastele koolipuuvilja-juurvilja korra–kaks nädalas. Seda peale põhitoidu juurde pakutava puuviljaportsu.

“See on rohkem õuna-pirni teema. Lubatud on pakkuda ka peeti ja suvikõrvitsat, aga ma ei kujuta ette, kuidas seda teha,” rääkis Tammeleht. Toitlustaja on katsetanud kõikide köögiviljadega, lõikudes vahel kandikutele kurki, porgandit, kaalikat. Hiina kapsast torgitakse. Kodumaised õunadki ei sobi kooli – neid söövad lapsed pika hambaga. Tammeleht vaatab, mida hulgilaost kätte saab, ja vangutab pead: Pärnus on õpilase toidupäeva maksumus 60 senti, maakonnas 78 senti.

Tsitruselisi pakutakse õpilastele ka, aga mitte europrogrammi raames. Neid lapsed lausa haaravad. “Olen seda meelt, et kool last sööma ei õpeta, seda teeb kodu,” lisas Tammeleht. Tema sõnade kohaselt on Raeküla ja Kuninga tänava kooli laste lemmikroad seljanka ja külm kaste kalapulkadega. Lõhesupp ja -vorm aga peletavat mõne lausa eemale.

Vändra gümnaasiumi söökla peakokk Endla Rand ostab hulgilaost europrogrammi puuviljanimekirja alusel kas kapsast, porgandit, kaalikat, õuna või pirni. Enamik koolide toitlustajaid eelistab hulgikaubanduse riiki toodud puuvilju kodumaistele, sest viljad peavad olema standardse suurusega ja veatud, muidu tänapäeva laps vaatab viltu.

Lauale viib Rand programmi raames pakutava toortoidu tükeldatuna, et väikestel oleks parem hammustada. Viljad peavad olema serveeritud põhitoidust eraldi. Kui lastel põhi- ja lisatoit korraga kõhtu ei mahu, võtab õpetaja viilud taldrikul klassi kaasa, kus need päeva jooksul kõik nahka pistetakse.

Rand märkis, et Vändra õpilaste lemmiktoit on vorstikaste, kuid seda võib pakkuda üksnes korra kuus, sest terviseteadlaste hinnangul pole viinerid, keeduvorst ja sardellid lastele tervislik.

Audru koolisöökla juhataja Tiia Tepp märkis, et koolis tehakse sügiseti ja kevaditi juurviljapäevi. Näiteks on järgmine reede koolis spordipäev ja peale tavalõuna on kaetud eraldi laud puu- ja juurviljaga: lillkapsas, paprika, porgand ja kurk on tükeldatud ja kõrvale on tehtud dipikaste. Peale selle eraldi õuna- ja pirniviilud. Ning liuad süüakse tilgatumaks.

Porgand maitseb ka

Pärnu Koidula gümnaasiumi toitlustusjuht Helena Aia pakkus sel nädalal europrogrammi raames lastele värsket kurki – kangidena eraldi kandikul. “Õunad ja pirnid lähevad hästi, neid pakume tervelt, ei lõika pooleks. Lubatud on anda ka marju, aga neid ei saa ju terakaupa jagada,” seletas Aia. Juurviljast pakutakse eraldi toiduna tomatit, kurki, porgandit ja kaalikat.

Aia hinnangul on laste söömine aasta-aastalt paranenud, nina kirtsutatakse ainult kala peale. “Lapsevanemad on öelnud, et kalapäeva võiks ära kaotada. Me tõesti ei kiusa lapsi kalaga, aga eeskiri näeb ette,” lausus Aia, kes teeb kalapäeval heaga rohkem magustoitu. Samal ajal näiteks kartulipüree, risoto, ühepajatoit ja kapsahautis lähevad hästi. Lemmikud on aga makaronid.

Ühisgümnaasiumi toitlustusjuht Riina Kübar pani sel nädalal puuviljakava raames kangidena laule õunu ja pirne, samuti ploome. Juurvilju pakub ta harvem, sest personali on vähe ja suure hulga juurikate koorimine käib üle jõu. Ta teab, et lillkapsas ja kurk õpilastele eriti ei istu, kaalikat ei maksa aga üldse pakkuda.

Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi söökla juhataja Urve Atka jutu järgi on õun maalapsele igapäevane ja tema ostis õpilastele selleks nädalaks hoopis nektariine. Õunad ja pirnid peavad olema veatud, kui täpike on peal, siis ei taheta. Aga üldiselt süüakse puuvili alati viimase tükini ära. Juurviljast pakub Atka lastele tükeldatud porgandeid, sest neid süüakse.

Lemmiksöögid on Pärnu-Jaagupi õpilastel makaronid hakklihaga ja küpsistega kohupiim kisselliga.

Koolipiima pakutakse Eestis 2004. ja koolipuuvilja 2009. aastast.

Koolipuuvilja ostmist õppenädalas toetatakse 32 sendiga lapse kohta, kavaga oli alanud õppeaastaks liitunud 503 õppeasutust.

Eelmisel aastal tarbiti Eesti koolides koolipuuviljaprogrammi kaudu pea 100 tonni õunu, 62 tonni pirne, 58 tonni porgandit, 21 tonni kapsast ja 18 tonni kurki.

 

Koolipuuvili

Koolipuuvilja-juurviljatoetuse eest võib pakkuda värskeid õunu, pirne, küdooniaid, värskeid või külmutatud kirsse, ploome, maasikaid, vaarikaid, sõstraid, karusmarju, jõhvikaid, mustikaid; tomatit, lill-, nui-, roos- ja lehtkapsast, aedsalatit, sigurit, porgandit, naerist, söögipeeti, aed-piimajuurt, juursellerit, redist, kaalikat, kurki, kaunvilju, kõrvitsat, suvikõrvitsat, sparglit, sellerit ja paprikat.

Andmed: Põllumajandusministeerium