Pärnu maavanem toetab Vändra ja Kaisma valla liitumist

Kaisma ja Vändra valla liitumisel saab Vändra vald juurde kaks korda niisama palju elanikke, kui neid elab Vändra valla suuruselt kolmandas, Suurejõe külas. Foto: Urmas Luik

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi esitas täna oma arvamuse Vändra ja Kaisma valla liitumistaotluse juurde ning saatis selle siseministeeriumile.

Kaisma valla liitumine Vändra vallaga annab võimaluse avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks uuenenud Vändra vallas, vahendas maavalitsuse arengutalituse juhataja

Urmas Kase maavanema seisukohti. Muuhulgas on ülimalt oluline Vändra ja Kaisma valla liitumislepingus sätestatu, et vastavast teeninduspunktist Kergu külas hakatakse ka edaspidi osutama avalikke teenuseid Kaisma piirkonna elanikele.

Liitujad on tõdenud ja üksmeelel, et ”mida suurem on kohaliku omavalitsuse üksus ja mida kaugemale jääb valla keskus küladest ja inimestest, seda olulisemaks muutub külavanema institutsioon”.

Eraldi tuleb märkida 12.-14. veebruaril mõlemas vallas tehtud rahvaküsitluse tulemusi: Kaisma valla elanikest oli liitumise poolt 145 vastanust 126 (86,9% vastanutest) ja Vändra vallas 210 vastanust 201 (95,7%).

Pärnu maavanem rõhutab, et liitumise kontekstis on oluline riigipoolne alljärgnev tähelepanu ja toetus: Kergu–Aluste vahelise maantee teekatte rekonstrueerimine ja saadud freespuru kasutamine Kergu – Pärnu-Jaagupi suunalise maantee mustkattega katmisel, mis aitaks kaasa maanteeühenduse kvaliteedi tõstmisele piirkonna ja Via Baltica vahel. Teatavasti on need teelõigud osa nn Põhja-Pärnumaa ümbersõiduteest: see tee aitab aegruumiliselt lähendada Kesk-Eestit ja Saaremaad.

Pärnu maakonnast on pärit Eesti taasiseseisvusperioodi esimene ühinemiskogemus Pärnu-Jaagupi alevi ja Halinga valla ühinemise näol 1996. aastal ja maavalitsusele teadaolevalt on Vändra ja Kaisma vald ainsad eelseisvate kohalike valimiste eel ühinevad omavalitsused Eestis.

Otsuse Vändra ja Kaimsa valla liitumise kohta langetab vabariigi valitsus. Selleks on aega ligi kolm kuud. Ostus peab jõustuma hiljemalt 90 päeva enne kohalike omavalitsuste volikogude korraliste valmiste päeva, st 90 päeva enne 18. oktoobrit 2009.