Mere piiril tegutseb uus koolituskeskus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Saulepas asuvas koostöökojas on nüüd võimalus taaselustada mitmel moel rannarahva traditsioone, näiteks võib õppeköögis valmistada kalatoite. Vajadus on väliköögi järele, kus saab näidata ilusa ilmaga kalade suitsutamist, grillimist ja fileerimist.
Saulepas asuvas koostöökojas on nüüd võimalus taaselustada mitmel moel rannarahva traditsioone, näiteks võib õppeköögis valmistada kalatoite. Vajadus on väliköögi järele, kus saab näidata ilusa ilmaga kalade suitsutamist, grillimist ja fileerimist. Foto: Ants Liigus

Audru poldrile Saulepa külla ehitatud õppeköögiga rannarahva koostöökoja näol on käivitunud omapärane uus koolituskeskus, mille eesmärk on tutvustada rannarahva elu ja traditsioone.

“Sellise koolituskeskuse järele oli piirkonnas suur vajadus. Hoone ehitati kohaliku rannarahva initsiatiivil ja see on hea näide koostööst,” rääkis MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu tegevjuht Esta Tamm.

MTÜ Ühinenud Rannarahvas kirjutas taotluse Euroopa kalandusfondi kalanduspiirkondade säästva arengu meetme „Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannaküla taaselustamine“ tegevussuunal. Aktiivselt pani rannarahva koostöökoja tegemistele oma õla alla kohalik Lindi rannakalur Margus Post.

Rannakalurite tugipunkt

Mullu kevadel valminud ja septembris ametlikult avatud rannarahva koostöökoja ehitamine ja sisustus läksid maksma 218 400 eurot: hoone valmimist koos välise infrastruktuuriga toetas Liivi lahe kalanduskogu ja sisustada aitas Pärnu lahe partnerluskogu.

Koostöökoda kujutab endast kahekorruselist puitvoodriga hoonet, kus esimesel korrusel asuvad õppeköök ja seminariruum, teisel korrusel saab majutada kuni 13 inimest ja see võimaldab korraldada mitmepäevaseid koolitusi.

Esta Tamm ütles, et koolituskeskust oli väga vaja. “Rannakaluritel polnud tugipunkti, kus rannarahva elu ja traditsioonidega seotud teenuseid osutada ja arendada, kus taaselustada rannarahva traditsioone ja pakkuda ühtlasi kohalikku maitseelamust,” rääkis Tamm.

Koolituskeskus on osa Liivi lahe räimerajast Romantilisel Rannateel. Samasse seeriasse kuuluvad veel näiteks „RäimeWest“ ja „Kihnu mere pidu“, aga ka igakevadine räimemüük paadist Liu, Lindi, Võiste ja Vana-Sauga sadamas. Samuti seikluslik “Kaluriga merele” sõit, kus soovija võib osaleda igal aastaajal kalapüügil.

Eeskujuks teistele

Põllumajandusministeerium valis rannarahva koostöökoja projekti välja, et seda tutvustada Brüsselis toimuval FARNETi (Euroopa kalanduspiirkondade võrgustik) seminaril kui head näidet tegevusgruppide koostööst.

Koostöökoja õppeköögis saab valmistada kalatoite ja õue peal katsetada võrkude parandamist. Tarvis oleks veel välist õppekööki, kus näidata kalade suitsutamist, grillimist ja fileerimist.

Koostöökoda on poole aasta jooksul külastanud paljud LEADERi ja kalaLEADERi tegevusgrupid nii Eestist kui piiri tagant ja sealt saavad alguse õppereisid ning ühistegevused.

2013. aastal planeeritakse koostöökojas näiteks koolitusi kalandussaaduste väiketootjatele, millised peaksid olema pakendid, kuidas teha koostööd turismiettevõtjate vahel jne.

Tagasi üles