Mälestustahvel võimendab vana maja mahajäetust

Eraomandis ja muinsuskaitse all mitteoleva hoone omanikele pole alust ettekirjutusteks, vähemalt seni, kui linnale endale kuulub maju, mis on sootuks hullemas ehitustehnilises seisus. Foto: Ants Liigus

Vähem kui kahe aasta eest avati Pärnus Riia maantee 273 maja heledal fassaadil mustast marmorist mälestustahvel, mis rõhutab veelgi maja ootust värske krohvikorra järele.

Mälestustahvel paigaldati 2011. aasta 22. septembril, vastupanuvõitluse päeval, Jakob ja Olga Pätsi ning nende viie täiskasvanuks elanud lapse auks, kellest kõigist said Eesti ajalukku sügava jälje jätnud inimesed.

Kahekorruselise kivist elu- ja trahterihoone, tänapäevase aadressiga Riia 273, ehitaski 1891. aastal Jakob Päts, kes oli elukutselt ehitusmeister.

Jakob ja Olga Pätsi kuuest lapsest kasvasid üles viis.

1871. aastal sündinud Nikolaist sai kõrge vaimulik, 1874. aastal sündinud Konstantinist Eesti president, 1878. aastal sündinud Voldemarist haridustegelane, 1880. aastal sündinud Peetrit peetakse Eesti looduskaitse rajajaks ja 1882. aastal ilmavalgust näinud Mariannest kujunes üks Eesti Punase Risti liikumise eestvedajaid.

2008. aasta veebruaris tegid riigikogu liikmed Trivimi Velliste ja Mark Soosaar muinsuskaitseametile ettepaneku võtta Riia 273 ajaloomälestisena kaitse alla. Seda ei tehtud.

Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektor Nele Rent ütles, et muinsuskaitseametis kaaluti riigikogu liikmete ettepanekut.

“Hinnati nii maja ajaloolist kui ka arhitektuurilist väärtust, kuid kaitsetunnuseid piisavalt ei leitud ja maja jäi kaitse alla võtmata,” meenutas Rent. “Soovitati hoone tähistada mälestustahvliga.”

Tekst mälestustahvlil meenutab Jakob ja Olga Pätsi kui Raeküla arengusse panuse andjaid, kelle lapsed kasvasid mõjukateks ühiskonnategelasteks.

Raeküla arengus on Pätside perel oma osa: 10 tiinu metsamaad ostnud Jakob Päts lõikas raiesmiku kruntideks ja müüs elamumaana, mis arendas jõudsasti tollal kasvama hakanud Raeküla eeslinna.

Konstantin ja Voldemar Pätsi eestvedamisel loodi 1911. aastal Eesti kooliseltsi Raeküla osakond, mille eestvõttel ehitati Raekülla koolimaja, kus õppetööga tehti algust 1913. aasta märtsis. Varem käisid Raeküla lapsed koolis kas Reius või Pärnus, nii ühte kui teise tuli viis-kuus kilomeetrit kooliteed.

Seega on Pätside kodumajal Raekülas oma tähendus kindlasti Pärnu linna arengu kontekstis, isegi kui riigi hinnang ettepanekule hoonet ajaloomälestisena kaitsta oli eitav.

Hoone, mille seinal mälestustahvel seisab, on eraomandis, internetist nähtuvalt on maja jätkuvalt müügis.