Pärnus hakatakse taas elektrit tootma

Fortum Termesti juhatuse esimees Margo Külaots pani betooni silndri, milles on info järeltulijatele.

FOTO: Ants Liigus

Täna pani Fortum Termest nurgakivi 1,2 miljardit krooni maksvale Pärnu koostootmisjaamale, milles hakatakse soojust ja elektrit tootma. Kui jaam järgmise aasta lõpus valmib, ei sõltu Pärnu enam Narva elektrijaamadest.


Pärnu jaama võimsuseks on kavandatud 45 megavatti soojus- ja 24 megavatti elektrienergiat. See rahuldab kogu Pärnu elektritarviduse ja kolmveerandi soojavajadusest. Elekter saadetakse Eesti Energia üldisesse võrku ja müüakse tõenäoliselt Lätti, kus selle eest makstakse kõrgemat hinda.



“Kui küsitakse, milline on Eesti riigi plaan majanduskriisist väljatulemiseks, on praegune üks näide sellest,” ütles Fortum Termesti juhatuse esimees Margo Külaots nurgakivi panekul. “Pärnakad saavad stabiilse soojuse hinna ja elektri, pärnumaalased töökohad.”



Külaotsa sõnutsi annab niisugune jaam tööd ligi 300 inimesele. Katelde kütmiseks kasutatakse turvast ja puitu, mis kogutakse siitsamast Pärnumaalt.



Kütteliigi valik sõltub kütuse, süsihappegaasi ja elektrienergia hinnast. Turbaga küttes tuleb arvestada süsihappegaasi kvootidega, puidu põlemisel mitte. Külaots on varem Pärnu Postimehele öelnud, et elektrit on kõige kasulikum toota puidust ja sooja turbast.



Pärnu elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama võib valmides kütta turba ja puiduhakmetega, tipu- ja reservkoormuse katmiseks on uude jaama kavandatud 15megavatine maagaasikatel.


Kütmisel hakatakse kasutama keevkihttehnoloogiat, mis võimaldab tükkturba asemel põletada freesturvast kui odavamat kütust. Samasugune tehnoloogia on prügipõletusjaamades.



Turvast hakkab Niidu 24 koostootmisjaama tooma Tootsi Turvas, puiduhakmeid selle tootjad. Kui Lätis on puiduhakmed odavamad kui Eestis, tuuakse need sealt.



Pärnu koostootmisjaama võib tulevikus kümnendiku ulatuses prügiga kütta, kuid algul prügihoidlat ega prahi etteandmise süsteemi välja ei ehitata. “See on päris suur investeering,” lausus Fortum Termesti Lääne-Eesti piirkonna juht Hillar Nuut. “Aga juba praegu on prügi põletamine odavam kui selle ladustamine.”



Koostootmisjaama ehitab YIT Ehitus, millega sõlmiti leping märtsi alguses. Praegu on raba servas näha vaid territooriumi suurus, järgmise aasta lõpuks peaks püsti olema mitu ehitist, millest kõrgeim on 70meetrine korsten ja massiivseim 40 meetri kõrgune katlamaja.



Linnapea Mart Viisitamm kiitis Fortum Termestit, mis varsti pärast detailplaneeringu kehtestamist ehitamisega pihta hakkas. “Tavaliselt läheb planeeringust ehitamiseni viis kuni kümme aastat,” lausus ta.



Abilinnapea Peeter Saunpere märkis, et tal pole olnud ühegi teise ettevõttega nii head koostööd. “Tavaliselt on investoril oma mõte ja varem selles kohas olijatega eriti ei arvestata. Fortum arvestas ja ostis kaks külje alla jäänud elamut ära, kuigi ta ei pidanud seda tegema,” tunnustas ta.

Tagasi üles