Eestisse saabunud pakane toob peale talverõõmude kaasa suurema tulekahjuohu, mis on vaat et niisama ohtlik kui suvine põud.
Kütmisega ei maksa üle pingutada
14. detsember 2009, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti statistika näitab, et pakase paukumine suurendab tulekahjude hulka eluhoonetes ligikaudu neljandiku võrra. Tihtipeale lõõmavad saunad. “Lahtisest tulest põhjustatud tulekahjusid on suvelgi, kuid talvel tõuseb tulekahjude arv just kütteseadmete tulekahjude arvelt,” kinnitas Lääne-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Raido Mets.
Liigne agarus on ogarus
Pahatihti uhavad termomeetrinäidust ehmatanud inimesed sooja saamiseks arutus koguses puid koldesse. See on viga, sageli saatuslik. “Ei tohi kohe nii ägedalt kütma hakata, et kütan sooja saamiseks kolm sületäit puid korraga,” manitses Mets kütma mõõdukalt, nõnda, et kütekolle saaks oma töötemperatuuri kätte.
Just järsust temperatuuri muutusest tekib oht. Külma korstnat on lihtne puruks kütta, kui ahi pilgeni puid täis lüüa.
“Küttekoldel on palju selliseid kohti, mida me ei näe - tulekahju tihtipeale just sellises osas tekibki,“ nentis Mets. Näiteks ei ole inimestel just kombeks käia pööningul uurimas, mis olukorras korsten on. Või kui käivadki, siis ega treenimata silmaga alati adekvaatset hinnangut osata anda. Ei korstnale ega ahjule. “Sellepärast soovitame kutsuda kutselise korstnapühkija, et tema vaataks küttesüsteemi kui terviku üle,” lausus Mets.
Puhurite puhul kehtib ahjudega sama reegel: ärge pingutage üle. Ei puhurid ega õliradiaatorid ole mõeldud pikaajaliselt vooluvõrku jätmiseks, kuna nende töökindlus ei luba kütta 24 tundi ööpäevas. Nende seadmete järelevalveta jätmine on aga suisa pahanduse küsimine. “Nad on mõeldud kiiresti soojaandmiseks, mitte nii, et paned puhuri järele ja lähed ise tööle,” toonitas Mets.
Koda olgu kindlus
Talvekülmade tulles sagenevad tulekahjud tühjades majades. Neisse varjule pugenud inimesi jätavad tuleohutusnõuded külmaks. “Kui küttekolded on ära lõhutud, tehakse tuli põrandale,” nentis Mets, kelle sõnutsi ei kohku külmetavad inimesed soojasaamise nimel meeletusest tagasi.
Sestap ei tee paha, kui omanikud vaataksid üle, kas nende tühjalt seisvad majad on ikka sedaviisi suletud, et sinna takistamata ei pääseks. “Kui uksed-aknad on korralikult naeltega kinni löödud, siis naljalt neid ikka lahti ei murta ega sisse minda,” märkis Mets. Nii nagu punane kukk leiab hõlpsamini tee nende inimeste kodudesse, kes mõistlikult oma küttekehi ei pruugi..