Suurvesi võib Soomaale jõuda aprilli alguses

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomaa viies aastaaeg. Fotol kanuumatkajad Tõramaa jõel.
Soomaa viies aastaaeg. Fotol kanuumatkajad Tõramaa jõel. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Soomaa Kuusekäära talu peremehe Indrek Heina hinnangul võib Soomaa viies aastaaeg ehk kevadine suurvesi alata umbes kümne päeva pärast aprilli alguses.


Hein ütles, et praegu Soomaal veel silmaga nähtavaid märke kevadisest üleujutusest pole. "Jões veetase tõuseb, kuid otsest ohtu üle kallaste tõusmiseks ei ole," märkis ta.



Kuusekäära talu peremehe sõnul on praegu teedel lumevallid ja kraavid on kinni külmunud ning sulaveel ei ole kuhugi voolata.



Hein tõdes, et tänavu oli viimaste aastate lumerohkeim talv ning kui lumi ükskord sulama hakkab, mõjutab see kindlasti kevadise suurvee taset.



Pärnu ja Viljandi maakonnas asuvas Soomaa rahvuspargis on igal kevadel suured üleujutused, mida kutsutakse viiendaks aastaajaks.



Peamiseks üleujutuse põhjuseks Soomaal on Sakala kõrgustikult alla tulvav vesi, mida kõrgete rabanõlvade vahel paiknevad jõed ei suuda edasi kanda. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teed, katkestades kohalike elanike ühenduse välisilmaga.



Samuti võivad üle kallaste tõusta Soomaal asuvad jõed, millest suuremad on Halliste ja Navesti. Mõnel aastal on suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja nii kolm-neli päeva järjest.



Soomaa rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Rahvuspark paikneb Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas.



Eesti metoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel on terve talve keskmisest madalamana püsinud veetase hakanud viimastel päevadel nii Halliste kui Navesti jões tõusma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles