Soomaale läheneb viies aastaaeg

Soomaa rahvuspargi 370 ruutkilomeetril toob viienda aastaaja ehk üleujutuse kevadine sulavesi, üks peasüüdlasi selles on veel jääkaanega võitlev Raudna jõgi. Foto: Aivar Ruukel

Põlislooduse pärliks nimetatud Soomaa rahvuspargi elanikud tunnetavad viienda aastaaja lähenemist, see tähendab kevadise suurvee aega, kui nad pääsevad kodunt välja vaid lootsikuga.

Mida rohkem plusskraadipäevi, seda kiiremini sulab lumi Sakala kõrgustiku nõlvalt ja Pärnu madalikul vabanevad jääkaane alt Halliste, Navesti ja Raudna jõgi ei suuda veetulva edasi kanda ning see valgub luhtadele, metsaalustesse, teedele.

“Praegu on vesi vähe tõusnud, 20 sentimeetrit täna (eile, toim), sest külm on,” rääkis rahvuspargi matkajuht Algis Martsoo, kes 12 aastat jutti on veeseise kirja pannud.

Martsoo arvates tekib üleujutus Soomaal aprilli alguses, kui ilm läheb nii soojaks, nagu ennustajad lubavad. Siis on teed mööda ligipääs päevadeks ära lõigatud eelkõige Pärnu ja Tallinna poolt tulijatele ja viienda aastaaja turistid võivad Riisa sillalt üksnes autoaknast imetleda kohalikku ookeani.

“Nädalapäevad oli sellist veeseisu 1999. aastal, kui Riisalt edasi ei pääsenud, tee oli meetri jagu vee all. Sama võib juhtuda sel kevadel, siis saab Soomaa rahvuspargi külastuskeskusesse sõita vaid Viljandi poolt, Kõpu-Jõesuu teed pidi,” selgitas Martsoo.

Kõrgeim veeseis Soomaal on viimase tosina aasta sees olnud Riisa külas, mõõdetuna 4. aprillil 1999, kui suvise miinimumiga võrreldes tõusis vesi 437 sentimeetrit.

“Tänavu pakuks, et tuleb rahvuspargi ajaloo suuruselt teine veetaseme tõus - neli meetrit vähemalt, see on juba muljet avaldav,” eeldas Martsoo, kelle märkmete järgi on tosina aasta jooksul üheksal kevadel olnud märkimisväärne veeseis.

Kuusekäära talu peremees, matkajuht ja Šoti mägiveiste kasvataja Indrek Hein jagas Martsoo arvamust, et suurvesi saabub aprilli alguses, sest praegu selleks silmaga nähtavaid loodusmärke ei ole. Teede ääres on lumevallid, lumi on luhtadel ja metsas sügav, kraavid külmunud ning sulavesi ei pääse vulisema.

“Ilmastiku järgi võib arvata, et tuleb keskmise tõusukiirusega kevad, mullu tuli kümne päevaga suurvesi, 8. aprillil oli kõige kõrgem seis,” rääkis Martsoo, kelle seletuse järgi on Halliste ja Raudna jõe alamjooksul majad vee sees juba veetaseme meetri võrra tõustes, põhiline üle kallaste trügija on Raudna jõgi.

Soomaalased igal juhul säilitavad huumorimeele ja kui hommikul sängist tõustes jalad vette sulpsatavad, ütlevad: “Näe, külaline toas!”