Pärnu vallikraavi veel elus kalad pääsesid täna blokaadist, kui kraavi jõest eraldav teraslattidest tamm üles sikutati ja peale voolav jõevesi vee-elukatele jälle elulootust andis.
Vallikraavil tõmmati punn eest
See, kui kiiresti taastub puhastamata akvaariumi järele lehkavas vallikraavis normaalne elukeskkond, sõltub keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori Liina Graubergi selgitusel juba sellest, kui kärmelt sealne vesi värske jõeveega vahetub. Ehk tuule suunast, jõevee kõrgusest ja muudest looduslikest teguritest.
Tammi lammutamine ehk kaheksa meetri sügavusele kraavi põhja rammitud teraslattide väljasikutamine polnud siiski keskkonnakaitsjate, vaid Vallikääru renoveeriva AS Merko Ehituse töövõit. Nimelt, nagu selgitas objektijuhi assistent Taavi Niidas, on kaldaäärsed betoonitööd nüüdseks niisama hästi kui lõppenud ja enam ei pea veetaset madalal hoidma.
Ent kas eesmärk pühitseb alati abinõu ja kogu see ilu on väärt paarikümne tonni jagu prügimäele veetud kalade elu? Keskkonnainspektsiooni peainspektor Dora Kuke veendumusel igatahes mitte. “Ma ei ütleks, et keskkonnale mingisugust pöörast kahju oleks tekitatud, aga on moraalne kahju pluss keskkonna kahju pluss ikkagi see, kas me peame niimoodi mängima ja katsetama keskkonnaga,” mõtiskles Kukk.