Suvi paneb vargad tegutsema

Vargad on suvel varmad ära kasutama lahti jäetud aknaid. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Kuigi varguste arv on suvepealinnas võrreldes varasemaga vähenenud, on pikanäpumehed endiselt suvel varmad virutama kõike kergesti kättesaadavat nii rannas, tänaval kui lihtsalt lahtiste uste ja akende kaudu.

Pärnu politsei teatel langes mitu inimest alles möödunud nädalavahetusel omaenese hooletuse ohvriks. Nii tungis varas 1. augusti öösel avatud akna kaudu Suur-Kuke tänaval korterisse ja varastas sularaha.

Päev varem käidi lahti jäetud rõduuksest sees Sindis Pärnu maanteel asuvas korteris, kust varastati sülearvuti ASUS ja rahakott. Omaniku teatel on tekitatud kahju 8520 krooni.

Niisuguseid rindeteateid on politsei pressiteenistus edastanud kogu suve.   

Lahtine aken on varga peibutis

Pärnu politseijaoskonna juhi Mehis Metsa teatel on suvele iseloomulikud vargused tänavu vähenenud. Sama kinnitab justiitsministeeriumi koostatatav statistika. Kuigi varguste arv suureneb Pärnus maist augustini märgatavalt, on tänavused numbrid mullusega võrreldes väiksemad.

Kui eelmisel aastal sooritati Pärnus mais, juunis, juulis ja augustis vastavalt 65, 75, 91 ja 76 vargust, olid tänavu mais ja juunis need numbrid vastavalt 55 ja 58. Juulikuu statistikat justiitsminsteeriumil veel edastada ei ole, kuid traditsiooniliselt on juuli olnud aasta vargusterohkeim kuu.

Metsa teatel tuleb suvel kuuma ilmaga eriti hoolega jälgida, et kodust lahkudes või öisel ajal oleksid uksed lukus ja aknad suletud selliselt, et võõras sisse ei pääseks.

Viimastel nädalatel on olnud mitu juhtumit, kus öisel ajal on sisenetud korteritesse või elumajadesse lukustamata ukse või akende kaudu. Varaste saagiks on langenud käekotid, rahakotid, mobiiltelefonid, sülearvutid. Et sellist olukorda ennetada, tuleb alati lahkudes veenduda, et võõras ruumidesse ei pääseks.

“Liigselt avatud aken võib olla kurikaeltele ahvatlus,” teadis Mets. “Varast ei pruugi heidutada, et pererahvas on kodus. Vargusi pannakse toime ka siis, kui vara omanik teises toas magab. Suureks abiliseks võivad sellistel puhkudel osutuda koduloomad, sest koera haukumine äratab nii peremehe kui hirmutab pahategija.”  

Lohakil asjad kipuvad  kaduma

Suvel tasub olla valvas kodust väljaski, sest asjad kipuvad kaduma nii autodest, pargipinkidelt kui rannast.

“Politseile esitatud kaebuste põhjal võib öelda, et inimesed on oma asjade hoidmisel hooletud,” lausus Mets. “Ühelt poolt on see küll märk, et elukeskkond on nende jaoks turvaline, kuid teisalt uinutab valvsust. Hoidke oma vara ja juhtige teiste kodanike tähelepanu nende lohakil varale, mis võib varastele ahvatluseks olla.”

Näiteks 31. juuli öösel lasi üks naine endalt Mere puiesteel pingilt varastada käekoti, milles olid mobiiltelefon Nokia 5130 ja rahakott. Kahju oli kokku 2015 krooni.

28. juulil varastati Pärnus Rüütli tänaval rõivakauplusest käekott koos selles olnud esemetega. Kahju 3932 krooni.

17. juulil jättis omanik 12-13 paiku Riia maantee staadionil oma fotoaparaadi lohakile ja läinud see oligi. Kahju hindas ta 6243 kroonile.

“Puhkuste ajal on inimesed mobiilsemad ja liiguvad rohkem,” lisas Mets. “Selleks, et puhkusesõit ei katkeks, tuleb silmas pidada teada-tuntud tõde. Kui olete sõiduki parkinud, jälgige, et uksed oleksid lukustatud ja aknad suletud. Kõik hinnaline tuleks silma alt ära panna. Juba kallid prillid armatuurlaual võivad varastes huvi äratada ning pahategudele ärgitada. Parkimisel tuleks olla valvas ja mitte jätta oma sõidukit kohta, mis ei ole valgustatud või kus liigub vähe inimesi.”

Nii näiteks murti ajavahemikul 26.–27. juulini sisse Pärnus Anton Hansen Tammsaare puiestee parklas Soome numbrimärgiga sõiduautosse Dodge, kust varastati GPS-seade, alkohoolseid jooke, sigarette jm.

Rannas toime pandud vargusi leiab tänavusest politseistatistikast isegi üllatavalt vähe.

Ometi kipuvad ka rannas lohakile jäetud asjad kiiresti uitama minema. Nii jäid 21. juulil kaks naist Pärnu rannas ilma oma käekottidest, 17. juuli keskpäeval varastati Pärnu rannas mehe seljakott koos riiete, pangakaardi, mobiiltelefoni ja jalanõudega. Kahju oli üle 3000 krooni.

“Randa minnes tasub kaasa võtta vaid hädavajalik, kindlasti tuleks koju jätta kõik hinnaline, milleta rannas läbi saab, nagu muusikakuulamise seadmed, fotoaparaadid, sülearvutid jms,” õpetas Mets. “Suplema minnes ei tohiks oma asju valveta jätta, sest valveta esemed on varastele lihtne saak. Seda õhtusel ajalgi, kui inimesi on rannas vähem. Seetõttu tasuks ujuma minna seltskonnaga, et keegi saaks riideid ja jalanõusid valvama jääda.”

Jalgratas on varga palderjan

Kõige levinumad kipuvad suvel olema jalgrataste vargused. Pressile saadetavast politseiinfost leiab teateid jalgrataste varguse kohta peaaegu iga päev.

Viimase aja üks hinnalisemaid rattaid varastati eelmise nädala keskel Sindist. Raudtee tänava abihoonest läks koos omaniku isiklike asjadega kaduma jalgratas Classic Marathon 90. Omanik hindas kahju ligi 37 000 kroonile.

Rataste varastamiseks võetakse ilmselt ette suisa reide. Nii varastati 20. juulil kaks ratast Kiige tänavalt ja maja trepikojast, samuti üks ratas lähedal asuva Tulika tänava korterelamu trepikojast.

Metsa teatel tuleks omanikel oma sõiduvahendil hoolsamalt silma peal hoida.

“Paraku on aeg näidanud, et kortermajade trepikojad ei ole jalgratta hoiustamisel turvalised kohad,” rääkis Mets.

“Ehkki enamik trepikodasid on lukustatavad, on juhtumeid, kui uks jääb lukustamata või lastakse trepikotta inimene, veendumata, kas tegu on trepikojast kellegi tuttavaga. Samuti tuleks sõiduvahendi hoiustamisel välistada maja ees asuvad jalgrattahoidlad, rääkimata lukustamata sõiduvahendi jätmisest maja seina najale,” lisas Mets.

Kui vähegi võimalik, tuleks hoida jalgratast eluruumis, lukustatud kõrvalhoones või  lukustatud keldriboksis.  

Jalgratta lukustamisel tuleks eelistada U-kujulist lukku tross-lukkudele, mida Metsa väitel annab lihtsa vaevaga lõhkuda.

“Kui on vaja jalgratas avalikku kohta jätta, näiteks kauplusesse minnes, oleks hea minna poe juurde kahekesi ja kordamööda rattaid valvata,” pakkus Mets. “Üksi olles tuleks jalgratas kindlasti jalgrattahoidlas lukustada. Samal ajal tuleks jälgida, et jalgrattahoidla asuks rahvarohkes kohas, mitte kauplusehoone vähekäidavas nurgataguses.”

Ratast ei maksa laenata juhututtavatele.

Metsa kinnitusel saab omanik oma varastatud ratta leidmisele kaasa aidata. Tuleb säilitada jalgratta ostudokumendid, mille abil saab tõestada ratta omandit.

Kui olete ostnud dokumentideta ratta, tuleks üles kirjutada jalgratta raaminumber, täpne mark ja muud olulised andmed.

“Politseisse on tuldud teatama jalgrattavargustest, mille puhul omanik ei osanud muud öelda, kui et talt varastati sinist värvi vana ratas,” selgitas Mets.

Samuti tasub alati teha oma jalgrattast foto, sest selle abil on pärast vargust hea jalgratast otsida ja vajadusel selle samasust tuvastada.

Metsa kinnitusel ei varastata sel suvel rattaid siiski rohkem kui varasematel aastatel.