/nginx/o/2012/05/19/1114056t1h44ab.jpg)
Luksemburgis Läänemere kalapüügiläbirääkimistel jõuti kokkuleppele, et järgmisel aastal suurenevad Eestile märgatavalt nii avamere kui Liivi lahe räimepüügi kvoodid.
Järgmisel aastal võivad Eesti kalurid räime püüda oluliselt rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestit läbirääkimistel esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nimetas läbirääkimiste tulemusi maksimaalseks. „Kalade arvukus on selline, et meil on võimalus Eesti kalameestele väga hea uudis tuua. Läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide ministritega jõudsime kokkuleppele just Eestile oluliste kalaliikide püügi kasvu suhtes," selgitas keskkonnaminister. Eesti läbirääkimispositsiooni toetas teadussoovitus.
Tuleval aastal suureneb Eesti räimepüügi kvoot nii Läänemere avaosas kui Liivi lahes. Avamerel saab 2015. aastal räime püüda 18 363 tonni ehk 45 protsenti rohkem kui tänavu. Liivi lahes võib järgmisel aastal räime püüda 17 908 tonni, mida on 26 protsenti rohkem kui käesoleval aastal.
Kilupüüki soovis Euroopa Komisjon läbirääkimiste alguses kärpida 17 protsenti. Eesti sedavõrd suure vähendamisega ei nõustunud ja sõlmitud kokkuleppe kohaselt jäi kärbe 11 protsendi ligi. Eesti saab 2015. aastal kilu püüda 24 465 tonni.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kahandada Soome lahe lõhe püügikvooti 23 protsendi võrra, kuid Eesti seisukoht oli, et lõhe arvukus lubab lõhe püügikvoodi 2015. aastal kärpimata jätta. Selline tulemus läbirääkimistel ka saavutati. Järgmisel aastal võib Soome lahest püüda 1344 lõhet. Läänemere avaosas kärbiti lõhepüügikvooti aga kümne protsendi võrra, 2020 lõheni.
Turska saavad Eesti kalurid tuleval aastal püüda 1305 tonni ehk 336 tonni vähem kui tänavu.