Hede Martšenkov: Pisima ja suurima kooli vahe on 1000 õpilast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hede Martšenkov.
Hede Martšenkov. Foto: Urmas Luik

Täna on maavalitsuse saalis koolijuhid, tavapärasel õppeaastaeelsel teabepäeval kõneleb neile muutustest riigi majanduses professor Raul Eamets ja infot järelevalve ja õppekavade kohta jagavad haridusametnikud.

Pärnu maapiirkonnas töötab esmastel andmetel 589 õpetajat ja kooliteed alustab 385 õpilast.

Pärnumaal (koos Pärnuga) hakkab üldhariduskoolides tarkust taga nõudma 10 253 õpilast. Möödunud õppeaastaga võrreldes on miinus 408 õpilast ehk vahe on 16 klassikomplekti.

Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov, kooliaasta koputab uksele ja koolide vajadus õpetajate järele väljendub ajalehekuulutustes. Milline seis on teie töölaua tagant vaadates maa soolaga kodumaakonnas?

Maakonnas, Pärnu välja arvatud, astub sel sügisel laste ette 589 õpetajat, neist 17 protsenti on mehed. Tõesti, ajalehed on õpetajate otsimise kuulutusi täis, kuid Pärnumaal on tarvis esialgsetel andmetel vaid kahte, inglise ja eesti keele õpetajat.

Eelmisel õppeaastal oli seis sama, see tähendab, et maapiirkonna koolid on õpetajatega komplekteeritud.

Sügisest alustavad või jätkavad mitu uut koolijuhti. Kes ja kus?

Läinud õppeaastal vahetus juht kahes koolis: Kihnu kooli direktor on Heido Pärtel ja Aruvälja lasteaeda-algkooli juhatab Aili Elend.
Sellest õppeaastast on Selja algkooli juhataja Pille Paidla ja Uulu põhikooli direktor Johan Kärp. Kahes koolis vahetusid õppealajuhatajad, nendel ametikohtadel on Surjus Heidi Kodasma ja Tõstamaal Maris Adler. Muutusi on Pärnuski: Vanalinna põhikooli direktor on Pille Tahker, toimetulekukooli juhatab Riho Alliksoo ja Pärnu vabakooli Kalmer Kivi.

Kuidas on noorte diplomeeritud õpetajate tulekuga kooli?

Noored kõrgkoolidiplomiga õpetajad alustavad Sauga ja Kihnu koolis. Kuid seis on kurb: ligi 12 protsenti õpetajatest on pensionieas, pedagoogide põlvkond vahetub aeglaselt, noori jõuab koolidesse tööle vähe. Mida aasta edasi, seda tõsisemaks see probleem muutub.

Esimesse klassi läheb Pärnumaal, siinhulgas Pärnu linn, 815 õpilast. Kas igas koolis avatakse esimene klass?

Minu andmetel jääb maapiirkonna 38 kooli hulgas esimene klass sel sügisel avamata        Tahkuranna lasteaias-algkoolis. Mõnel pool alustab kooliteed laps või paar, maakonna väikseim kool on kuue õpilasega Massiaru, mis püsib Häädemeeste vallavolikogu toetava suhtumisega. Pärnus on samal ajal suurim, senistel andmetel 1006 õpilasega Koidula gümnaasium.
Maakonnas töötavad kõik koolid edasi, kuid suletud on Saarde vallavolikogu otsusega Tihemetsa lasteaed, mille mudilased käivad nüüd vallakeskuses Kilingi-Nõmmes.

Majandussurutise ajal ei lõigata üheski koolis linti nagu aasta-paar tagasi, aga üht-teist on õpikeskkonna parendamiseks tehtud mitmel pool. Kus ja mida?

Kohalike omavalitsuste ja KOIT-kava toetusega on töö- ja õpikeskkonna parendamiseks kulunud lõppeval suvel sadu tuhandeid kroone. Remonti on tehtud näiteks Audru, Tõstamaa, Surju, Viira koolis. Kaelase kui riigikool on saadud 1,1 miljoni krooniga uuendanud enda käsutuses mõisahäärberi fassaadi. Valminud või ehitamisel on Vändra võimla ja staadion, Kilingi-Nõmme staadion, Metsapoole võimla, Sauga lasteaed. 

Tagasi üles