Pärnus Rannapargi serval tegutseva Titutriinu eralasteaia postkasti pole juba mõnda aega postisaadetisi pistetud, sest kasti on hõivanud sinitihane oma tibudega.
Sinitihane tegi lasteaia postkasti kodu
Mere puiesteel Ammende villa vastas paikneva lasteaia hoovi piirava aia küljes rippuv postkast on täiesti tavaline metallist kast. Et selle sisse on tekkimas elu, avastas Titutriinu lasteaia õpetaja Kristel Pikkas poolteist kuud tagasi, kui märkas karbi põhjas sammalt.
“Meie esimene mõte oli muidugi see, et küllap on lapsed mänguhoos sambla kasti pistnud,” meenutas eralasteaia juhataja Merike Angerjärv.
Et lasteaeda tellitud perioodika ei käi ja kasti tuuakse enamasti otsepostitatud reklaam, ei olnud lasteaednikel põhjust kasti iga päev vaadata. Kuni ühel päeval märgati, et postkasti on reklaamtrükiste peale siginenud väike linnupesa, kus juba munadki sees.
Rahu pesapunujatele
“Siis leppisime kokku, et püüame võimalikult vähe sinitihaseid häirida ja kasti avada on lubatud vaid õpetaja Kristelil,” jutustas Angerjärv.
Selle nädala alguses koorus sinitihasel viis poega ja linnuemal on nüüd tükk tegemist, et näljastele lastele süüa tuua.
“Korterisse” pääsemiseks kasutab linnuke imetillukest avaust, mis tegelikult on mõeldud aadressi kinnitamiseks.
“Tundub müstiline, kuidas üks linnuke läbi nii väikese pilu mahub. Sinitihane on küll pisike, aga ta ei ole siiski pöialpoiss,” imestas Angerjärv.
Et sulelise noorperet kaitsta, teipisid õpetajad postkasti kaane kinni ja panid välja sildi palvega siia mitte midagi panna. Linnupesast teavitati ka postiljoni.
Muus suhtes ei sega skvottijad lasteasutuse elu kuidagi, pigem vastupidi: linnukest peetakse kangelasemaks ja loodusharidust väärtustaval lasteaial on väga hea meel, et suleline neile naabriks kolis.
Mudilasi linnukodu kallale ei lubata, küll avaneb põnnidel suurepärane võimalus õuemängude vahel jälgida, kuidas emalind käib kastis poegi toitmas.
Linnupere eluga hoitakse lapsi samuti kursis õpetaja Kristeli tehtud fotode kaudu Titutriinu lasteaia Facebooki lehel.
Lasteaiahoovil on ühe põlispuu küljes korralik pesakast, aga miks linnuke valis koduks just postkasti, võib vaid oletada.
Angerjärve arvates võib põhjus olla tollessamas kitsukeses sissekäiguavas. “Linnul oli turvaline teha pesa sinna, kuhu röövlinnud, kassid ega närilised sisse ei pääse,” seletas ta.
Nähtud rebastki
Samal ajal on üllatav, et sinitihane rajas pesa kärarikkasse kohta: postkast asetseb ju kohe värava kõrval autodega sõidetava tänava ääres kõnnitee kohal.
Masinaist ja kahejalgseist enamgi võiks tiivuliste pereõnne häirida kriuksuv värav.
“Täna (üleeile, toim) on meil lasteaias 15 last kohal, peale selle personal, kes kõik hommikul ja õhtul vähemalt korra värava kaudu liiguvad, aga linde ei paista see segavat,” rääkis Angerjärv.
Sellegipoolest palub lasteaed uhtuda uudisesse loodussõbralikult ja linnaelanikel ja Pärnu külalistel linnuperet hoidmise ja kaitsmise eesmärgil mitte vahetult uudistama tulla.
Lasteaed läheb juulis puhkusele ja alustab uuesti tööd 3. augustil. Kui sinitihane siis ikka postkastis elab, lastakse tal rahus siin edasi olla ja lasteaed paneb aia külge posti tarvis teise kasti.
Ootamatuid kokkupuuteid looduskaitsealuse Rannapargi linnu- ja loomariigiga on Titutriinu lasteaia perel varemgi olnud.
Mõne aasta eest varasügisel silmas Angerjärv keset päeva hoovil rebast luusimas.
“Et tegemist oli päevase ajaga ja pidime just lastega välja minema, helistasin kohe keskkonnaametisse ja küsisin, kas rebane võib lastele agressiivsuse mõttes ohtlik olla,” meenutas ta. Lapsed jälgisid kanavarast suure põnevusega aknast ja kui nad õue jõudsid, oli too juba sääred teinud.
Arvatavasti tuli rebane mudaravila hoovilt, kus omal ajal elas terve pesakond reinuvadereid.
Angerjärve hinnangul on tore, et loomad on elusloodust austava lasteaia üles leidnud. “Küllap teadis sinitihanegi, et me paneme rõhku loodusharidusele,” naeris ta.