Eino-Jüri Laarmann kinkis Raeküla elevandile poja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Esimesed vaprad liiguvad liumägede poole.
Esimesed vaprad liiguvad liumägede poole. Foto: Urmas Luik

Taevas lõõskab päike ja kaugelt kostab merelainete müha, mis on segunenud lehmade häälitsustega, silmapiiril paistmas kaks elujõulist elevanti – see on Raeküla rand Pärnus.

Mööda mudast pinnast sammub paljajalu linnavolikogu liige Eino-Jüri Laarmann, kes oma hingevaldusi juba ennelõunal kaema tulnud. Laarmanni silmis võib märgata rahulolu rannas toimuvatest muutustest.

Linn leidis ranna jaoks raha

Laarmann pajatab, et linnaga saavutati kokkulepe ja vajalik summa randa viiva teeraja tolmutõrje tarbeks on leitud. Linna abiga rajatakse randa uued pingid ja tualett, mille asukoht tuleb merele võimalikult ligidale. Linnavoliniku sõnul jääb üks tualett rannamõnusid nautivatele inimestele ilmselgelt väheseks ja selle asukoht merepiirist kaugeks.

Töödega alustatakse Laarmanni ütlust mööda juba järgmisel nädalal. Esimesena võetakse ette rannatee korrastamine, et merevett nautima võiks minna puhaste jalgadega.

Raeküla ranna suurim kuulsus troonib viiskümmend meetrit kaldast ja seisab kindlalt nagu kivikuju. Muidugi on see kuulus elevandikuju, mille ümber mitu aastat suurt poleemikat peetud. Laarmanni jutu järgi on pärast pikki vaidlusi elevandi kasutusluba olemas ja loom teenindab liuväljal lõbutsevaid lapsi täiesti ametlikult.

Kuulus londiste ei seisa enam meres üksi, tal on kõrval kaaslane. Laps see ju olla ei saa, sest kurg noka otsas elevanti vedada ei jõua. Pisike elevandike seisab meres juba mitu päeva ja talle meeldib eriti, kui väikesed lapsed libistavad ennast tema seljast vette.

Looduslik supelrand

Raeküla rand võib Pärnu plaa˛ile alla jääda inimeste ja poodide arvu poolest, kuid on üle naturaalsuselt. Millisest Eesti rannast leiab suvitaja eest lehma- ja vasikakarja, kes saja meetri kaugusel merest rohtu sööb? Tara kõrval seisab linnuvaatlustorn, kust soovijad linde jälgida saavad. See kõik on väga ehtne.

Kell hakkab jõudma kesklõunani ja inimesed randa. Julgemad proovivad jalgadega veesoojust, kõige vapramad tõttavad pritsiva vee saatel elevantide juurde.

Väsimatu patroon Laarmann tõmbab kingad jalga ja sõidab Karksi-Nuia harrastama mesinikutööd, sest Raeküla rannas on tema töö tänaseks tehtud.

Märksõnad

Tagasi üles