Kuigi skandaalne Tootsi Suursoo pakkumisvoor seisab kohtuotsuse taga ja kinnistu järgmine omanik pole tegelikult teada, on riigiettevõte Eesti Energia võidus nii kindel, et ehitab tuulepargi tarbeks liitumispunkti ja sellele juurdepääsuteed.
Oksjon pole toimunud, aga riigifirma juba ehitab (3)
/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
5. aprill 2018, 17:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk selgitas, et ettevõte sõlmis Eleringiga juba 2016. aasta lõpus liitumislepingu.
Seega rajab Elering juba praegu Eesti Energia tellimusel Tootsi Suursoo kinnistu lähedale juurdepääsuteed alajaama tarvis. Alajaama ehitusluba ametiasutused aga veel menetlevad, praegu ootab see päästeameti kooskõlastust.
Eesti Energia on väidetavalt arendanud tuuleparki Tootsi Suursoo alale kaheksa aastat. Kui selgus, et riik plaanib selle tarbeks anda krundi riigiettevõttele tasuta, hakkasid tuuleenergiaärimehed protestima ja kaebasid sellekohase otsuse kohtusse: nende hinnangul andnuks krundi tasuta kasutusse andmine Eesti Energiale alusetu turueelise.
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) nõustus mullu korraldama enampakkumise alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Kuid eraettevõtjad vaidlustasid pakkumisvoorugi ja kohus peatas selle, kuni kohtuvaidlused tulemuseni viivad.
Konkurentidele üllatuseks ei takista pooleli jäänud enampakkumine Eesti Energial Tootsi tuuleparki edasi arendamast.
Kuusk nentis, et kuna liitumispunktide valmimine võtab aega kuskil kaks ja pool aastat, peab ettevõte mõistlikuks liitumine juba praegu välja ehitada. „Et oleksime valmis kohe tuuleparki ehitama ja taastuvenergiat tootma hakkama,“ kostis ta.
Kuigi alajaama ehitamiseks luba veel pole, on selle koha peale veetud kruus, vallavalitsuse väitel kasutab ehitaja kruuskattega platsi masinate ümberpööramiseks.
Tuuletehnoloogia liidu juhatuse esimees, ise riigiga Tootsi kinnistu asjus kohtuvaidlust pidav ning oksjonil osalemisest huvitatud Andres Sõnajalg avaldas mõistagi pettumust. "Kahetsusväärne tõdeda, et riik ei austa õiglast konkurentsi," avaldas ta arvamust.
„Sisuliselt ehitab Eesti Energia juba tuuleparki, liitumispunkt on tuulepargi kõige tähtsam osa,“ selgitas ta. „Samuti on alajaama juurdepääsu tee näol tegemist sisuliselt kinnistu juurdepääsuteega.“
Küsimusele, kas enne pakkumisvooru tulemuste selgumist, pole ehitama hakkamine riskantne, vastas Kuusk, et Eesti Energia on enda äriplaanis kindel. „Enampakkumisel konkureerib Eesti Energia teistega, ent kuna oleme ainsana tegelnud tuulepargi arendamisega 2010. aastast, oleme veendunud, et meie äriplaan on kõige konkurentsivõimelisem,“ rääkis ta.
Kuusk selgitas, et ettevõte on teinud tuulepargi arendamiseks teisigi kulutusi: korraldanud mahukaid geotehnilisi, linnustiku ja nahkhiirte uuringuid, samuti projekteerinud tuulikute vundamendid ja teed.
Tuuleparki on võimalik püstitada 52 tuulikut ja see suudaks katta näiteks pea kogu Pärnumaa elektrienergia vajaduse.