Minizoo loodab paremat tulevikku

Iguaan Feliks juhataja Peeter Põldsami käes on minizoo kõige sõbralikum elanik. Foto: Urmas Luik

Euroopa 21 riigi 200 loomaaia vastavust kohalikele ja Euroopa seadustele hindav uuring „EU Zoo Inquiry 2011” Eesti raport sisaldab ridamisi etteheiteid, mida Tallinna loomaaia, Jõgevamaa Elistvere loomapargi ja Võrumaa Alaveski loomapargi kõrval jätkub Pärnu minizoolegi.

Akadeemia 1 keldris asuva minizoo juhataja Peeter Põldsam märkis, et Pärnus tema valdusi uudistamas käinud välismaa noorsand oli sõbraliku moega ega pingutanud märkustega üle. Juhtinud juhataja tähelepanu krokodilli hoidmise ahtale ruumile ja märkinud, et paar puuri on selgitava sildita.

Hindajaiks võhikud

„Tegin talle ringkäigu, ütles, et pole elu sees nii palju madusid ühes kohas näinud ja et väga põnev oli,” meenutas Põldsam põgusat kokkupuudet britiga, kes enda väitel oli loomamaailmas täielik võhik.

Viimasena mainitud sõna kasutas minizoo juhataja ka „EU Zoo Inquiry 2011” taga seisvast loomakaitsjate ühingust Born Free rääkides.

Nii palju kui Põldsam Inglise loomasõpradest teab, on tegemist põhimõtteliste loomaaedade eitajatega, kellelt zoopargi kohta head sõna loota on võimatu. „Nende põhiargument on, et ei ole ilus hoida loomi vangis,” nentis Põldsam.

Kui enda minizoo puudusi teab juhataja peensusteni ja raport oli üksnes soola raputamine veritsevale haavale, siis Tallinna loomaaia kohta kirjutatu oli Põldsami väitel kurjast.

„Tallinna loomaaed oli põhiline, mis sai eest ja tagant ja oli hindajate arvates kõikides asjades läbi kukkunud,” avaldas Põldsam imestust. „Kui mõelda, kui kõvasti on Tallinna loomaaed edasi läinud ja millist tohutut tööd seal on tehtud, siis ma ei tea …”

Niisama suurt hämmastust tekitas rääkijas välismaiste loomakaitsjate järeldus, et keskkonnahariduse mõttes on kõik inspekteeritud neli Eesti loomaaeda läbi kukkunud.

Õhust võetud väited

Võtmata teiste eest seista, tõdes Põldsam, et kui iga puur Akadeemia 1 keldris ehk pole selgitava tekstiga varustatud, siis viimane kui üks külastaja kuuleb temalt kogu tõe kõikide minizoos koha leidnud sadakonna mao, sisaliku, konna ja ämbliku ning ühe krokodilli kohta. „Ma uhan siin suuga tööd teha nii, et õhtul on kurk valus,” kinnitas Põldsam.

Veel ühe raporti väitega ei nõustu minizoo juhataja. Nimelt etteheidetega, mis puudutavad liigikaitset ehk looduses ohustatud loomaliikidele soodsate elamis- ja paljunemistingimuste loomist.

Selles vallas võib minizoo suurustada, kuna siin näeb mitut Kagu-Aasiast pärit maoliiki, kes loodusest on kas kadunud või kohe-kohe kadumas.

Ühelt neist, sarvik-odapealt kui veel Vietnamis elavalt üliharuldaselt roomajalt loodab Põldsam enne jaani järelkasvu: mao munad on mai algusest inkubaatoris haudumas. Käima peal on miniloomaaia kobragi.

Lootus sureb viimasena

Lähitulevikus ei näe Põldsam terendamas võimalust, et ta saab loomad kümne aasta eest ajutiselt kasutada antud pinnalt minema kolida. Sinna, kus oleks rohkem ruumi ja valgust ning ventilatsioon. Uskumatu, kuid tõsi: keldris asuva loomaaia ainus õhutamisvõimalus on minizoopargi välisuks.

„Olen hurjutamisetagi mõelnud, et paneks kinni. Tean neid puudusi isegi, aga see ei ole nii, et keeran ukse kinni ja kõik,” tõdes teisel töökohal minizoo arvete maksmiseks lisaraha teeniv juhataja. „Ja eks kahju ole ka: äkki on seda kellelegi siiski vaja?”

Põldsami sõnutsi pole temast uute ruumide ehitajat. Ainus, kellele ta loodab, on linn.

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete teenistuse juhataja Maria Murakas-Ollo sõnas, et kuigi minizoo tulevikku pole kisa-käraga arutatud, on probleem kogu aeg üleval olnud. Liiati on Põldsamile varem vihjatud, et linnale on ta mure oluline, ja üht-teist poole suuga lubatud.

Samuti ei saa eirata Akadeemia 1 elanike seisukohta, et kortermaja pole zoopargile õige koht. „Kuna ka majaelanike soov on, et minizoo sealt ära koliks, on see võetud linnavarakomisjoni 14. juuni päevakorda,” ütles Murakas-Ollo. „Eesmärk on leida uued sobivad ruumid, sest keldris paiknemine pole kellelegi hea.”

Loomakaitseorganisatsioon Born Free ja Euroopa loomakaitsjaid ühendav võrgustik ENDCAP (The European Network to END the Keeping of Wild Animals in CAPtivity) uuring „EU Zoo Inquiry“ hinnang hõlmas Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia ja Suurbritannia (ainult Inglismaa) loomaaedu.