Rabarberivarrest, Kaisma Suurjärvest ja korruptsioonitondist maavanema ümber

Detailplaneeringu järgi korrastataks järve ääres paatide kanal ja ujumiskoht, rajataks spordi- ja mänguväljakud, ehitataks küün-kontserdipaik, infopunktiga administratiivhoone ja vaatetorn. Foto: Projektbüroo Resand, Ants Liigus

Isehakanud Kaisma kuningas, nagu Kalju Metsoja end naljatamisi hiljutisel Vambola Lillemäe Vändra kandi antsakate lugude raamatu esitlemisel tutvustas, möönis seal, et Kaisma kandist leiaks veel mitu kentsakat juhtumit.

„No kas ma ei või siis niimoodi öelda!“ imestab mees, kui seda talle jutu käigus meelde tuletan. Võib küll. Iseasi, kas igaüks ka igast naljast aru saab.

Igatahes oli aprillinaljade tegemise aeg selleks hetkeks ümber saanud, kui veidi hiljem põhjustas üleriigilist kõmu Pärnu maavanema „palju tüli tekitav pensionifond“.

Põhjuseks Äripäeva artikkel sellest, kuidas Pärnu maavanem Andres Metsoja ja tema isa Kalju Metsoja olla segastel asjaoludel omandanud ja saanud enda kasutusse Kaisma Suurjärve. Äripäeva väidete allikas, Vändra vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees ja samuti Kaisma kandi mees Andres Tamm nimetab toimunut jätkuvalt korruptsiooniks.

„MTÜ Järvemaastik kui Metsojade pensionifond, eestikeelsete subtiitritega” – sellise pealkirja all tutvustas noorem Metsoja sellesama kõnealuse järveäärse puhkeala arendamiseks algatatud detailplaneeringu plaane mullu kevadel kui MTÜ Järvemaastiku juhatuse esimees. Pikantne pealkiri oli Andres Metsoja sõnutsi mõeldud huumorina ja vihjas aastaid kestnud lugulaulule järveäärse maa ümber.

Sel kevadel jõudnuks kõnealune Kaisma Suurjärve puhkeala detailplaneering Vändra vallavolikogus peaaegu kehtestamisele, ent vallavalitsus tühistas vahepeal leitud puuduste tõttu oma korralduse ja pööras protsessi vigade paranduseks tagasi.

Detailplaneeringule laekus enne seda vastuväide, mille esitas Andres Tamm. Ühes sellega kerkis üles kümne aasta tagune lugu, mida Tamm ei ole siiani Metsojadele andestanud.

Äripäevas ilmunud artiklis on Tamme abiga ära toodud kuhjaga kahtlustavaid kronoloogilisi fakte, kuupäevi ja segaseid asjaolusid selle kohta, kuidas sai järveäärne avalik puhkeala sealsamas kõrval oma erakinnistuil majutusäri ajavate Metsojade kontrolli alla. Pisike vald ja väike kogukond, kus kõik on omavahel miskitpidi seotud, nõnda figureerisid Metsojad sellekohastes otsustustes nii vallavõimu kui järveäärset avalikku munitsipaalala hooldava MTÜ Järvemaastiku poolel.

Enne Vändraga liitumist on Kaismal vallavanemaks olnud nii Kalju ja Andres Metsoja kui Andres Tamme ema Helle Tamm, rääkimata osalemisest vallavolikogus.

Krokodillid maavanema järves

Olgu esmalt täpsustuseks öeldud, et Metsojad ei ole tegelikult omandanud järve ega järveäärset avalikku puhkeala, mis asub jätkuvalt munitsipaalmaal ja kuhu on avalik pääs igaühele, kes seda vaid soovib.

Seegi väide, et kõnealune maa on nende kasutuses, pole Metsojade arvates korrektne, sest MTÜ Järvemaastik üksnes hooldab ja hoiab seda ala korras.

See tähendab, et Andres Metsoja niidab seal suviti muru, tema ema korjab maast prahti ja isa teeb külastajatele märkusi, kui nood käitumisega üle piiri lähevad, näiteks koorivad sealsamas lõkke tarvis kaski või püüavad kala keeluajal. Vassili Padumäe on aidanud oma traktoriga külvata heinaseemet, Tauno Kond koos sõbraga ehitada ujumiskohale uut purret ja abiks on olnud talgulised. Kõike on mittetulundusühingus tehtud vabatahtliku tööna.

Vaidlusalusele avalikule puhkealale jäävad järvekaldal asuv kolhoosiaegne tehisveekogu-ujula, lihtne paadikanal, võrkpalliplats, murune kaldaäär, tükk võsa, heinamaa ja infostend, mis tutvustab ümber järve tehtud matkarada. Kohalikele on see ainus koht, kus käia suvel suplemas. Kuid tulijaid on kaugemaltki.

Metsojadele kuuluv kunagine jahi- ja saunamaja asuvad eraldi kinnistutel ja eramaal, millel aedu ees ei ole. Seetõttu on kaugemalt tulijal raske aru saada, kus algab munitsipaal- ja lõpeb eramaa.

Juttu, et “ei tea, mis nad seal järve ääres küll teevad ja kui palju nad sellest kõigest kasu saavad”, on Metsojade meenutust mööda küla peal veeretatud kümmekond aastat. “Eks ma ole ise ka süüdi, ma olen natuke lolli juttu ajanud,” tunnistas Kalju Metsoja.

“15 või kümme aastat tagasi ajas Tamm hirmsasti, et Metsojad tahtvat siia (ujulasse, toim) kalakasvandust teha, ja kutsuti mul televisioon siia. Ma andsin intervjuu: väga õige, kalakasvandus tuleb, aga mina arvan, et siin pole muud, kui paneme natuke soola ja pipart vette ja hakkan viis krooni klaas müüma uhhaad. Kala on sees ujunud juba,” meenutas ta muheldes.

“Ja kui Vändras tegid katuseaknaid somaalid, käisid nad mul siin sauna juures. Rahvas hakkas kohe pärima: mis need neegrid sul siin käisid? Ma ütlesin, et meil on siin väike projekt, ma tahan järve krokodillid sisse tuua. Paneme põhjasoojenduse ja kaane peale, et mitte üks ei julge lähedale tulla, sest meil see probleem oli,” jätkas Metsoja seenior, kes oma värvika jutu ja olekuga on löönud kaasa kohaliku Kaisma Võsateatri etendusteski.

“Ja rahaga jälle sama asi,” rääkis mees edasi. “Olen öelnud, et raha tuleb nii ropult, et arve on umbes. Ja kodus rabarberi alla matan. Kurat, oligi keegi, kes rabarberi üles kaevas!” Tõepoolest, saa siis aru, mis on nali ja mis tõsi.

Vana arm ei roosteta

Nali naljaks, ent Andres Tamme häirib viis, kuidas Metsojad järveäärsel puhkealal tema peret eirates toimetama asusid.

Kümmekond aastat tagasi kuulutas Kaisma vald välja järveäärse avaliku puhkeala maa rendikonkursi, kus osales kaks kohalikku perekonda: Metsojad ja Tammed.

Tammede firma OÜ Egger ja KO pakkus 200 krooni, FIE Kalju Metsoja null krooni hektarilt. Tamme teada ei olnud konkursi tingimustes rendiaja pikkust määratletud, kuid oli märgitud tegevus: turismi puhketeenuste pakkumine.

Ehkki volikogu oli määranud tingimustes rendi alghinnaks viis krooni hektarilt ning aasta jagu varem volikogus vastu võetud otsus nägi Tamme andmeil ette järvega piirneva maa muutmist tulu saamiseks kasutatavaks vallavaraks, eelistas komisjon Metsoja pakkumist. Siit vastuolud algasid.

Otsuse langetamisel Kalju Metsoja kasuks toodi muu hulgas põhjenduseks, et eelläbirääkimistega enampakkumise eesmärk ei olnud suurima renditulu saamine.

Samal ajal läks tuliseks võimuvõitlus. Oli siis põhjus, mis oli, kuid selle tagajärjel asus vallavolikogu juhtinud Andres Metsoja Tammede toetatud Ain Pukka asemel vallavanema kohale.

Tammed vaidlustasid rendikonkursi otsuse kohtus ja saavutasid selle tühistamise. Seejärel otsustas Kaisma vallavolikogu uue vallavanema ettepanekul, et Kaisma vallavalitsus võiks olla üks järveäärse puhkealana hooldamiseks ja arendamiseks loodava MTÜ Järvemaastiku asutajatest. Tänu valla osalusele sai MTÜ maa vallalt konkursita, otsustuskorras.

Kuu hiljem registreeriti vallas MTÜs osalemise sooviga veel kuus avaldust, mille taga olid Tamme perega seotud isikud ja osaühing. Ehkki asutamiskoosolek toimus avaldustest kaks nädalat hiljem, said Tammed volikogult ja vallavalitsuselt vastuse, et neil pole võimalik MTÜ asutamisel osaleda, kuna asutajad on koosoleku juba pidanud ja dokumendid läbi arutanud.

“See on ju sihiteadlik lausvale ja sinna kirjutasid (vallavanem Andres, toim) Metsoja ja (volikogu esimees Sirje, toim) Padumäe alla. Tahtsime näha, mis toimub ja mida vastatakse,” märkis Tamm.

Tamm toob järgmisena välja kolm aastat hiljem Kaisma vallavalitsuse väidetava väljaarvamise MTÜst, see toimus Järvemaastiku üldkoosolekul. Selle ettepaneku teinud vallavanem Andres Metsoja põhjendusega, et liikmeks olemine tekitab asjata pingeid ja pidurdab ühingu ja puhkeala arengut.

Koosolekul ei olnud kohal vallavalitsuse määratud esindajat Margus Pikkorit ja väljaarvamist ei arutatud vallavalitsuse ega -volikogu istungil. Seega polnud vallavanemal ettepaneku tegemiseks mingeid volitusi, väidab Tamm.

Andres Metsoja selgitust mööda oli väljaarvamise põhjus väga lihtne: valla osalus takistas ühingul ala arendamiseks projektiraha taotleda. Ta möönab, et oli vallavanemaks saades väga noor ja võis toona eksida toiminguliste piirangute vastu, kuid see on ka kõik.

“Toiminguline piirang on see, kui sul on ühel pool lähisugulane ja sina oled ametnik ning sa kirjutad mingile dokumendile alla. Kuid ma pole selle pilguga dokumente tagantjärele läbi vaadanud,” nentis Metsoja. Võimalike eksimuste asemel tuleks tema arvates näha sisu: maad pole kanditud, ala on jätkuvalt avalikus kasutuses ja seda arendatakse puhkeotstarbel kõigi hüvanguks.

Vaadati kaugemale

“2001. aastal, kui oli rendikonkurss, tekkis selline lugu, et ühest küljest oli konkursi alusmaterjal väga nõrgalt kokku pandud. Teine asi oli see, et need inimesed, kes rendikomisjonis olid, said ju väga selgelt olukorrast aru. Kui Andres Tamme käest toona küsiti, mida ta siin teha plaanib, tuli vastus, et “teen mis iganes, ehitan kas või lauda, mis see teie asi on”. Need on reaalsed sõnumid siinsest elust ja olust,” selgitas Andres Metsoja. Lisades: “Ilmselt nähti seda, et korrashoiu ja arendamise mõttes on potentsiaal Kalju Metsojal suurem kui Andres Tammel, ja seda võeti kogukonnatunde, mitte juriidika pealt.”

“Lõpuks võib ju mõelda, et kui Tamm olekski siin (puhkealal, toim) tegutsenud, siis kas see 3000 krooni (200 krooni hektarilt) oleks vallale olnud selline rendisumma, millele pidanuks panustama. Või tuleb praegu rääkida mingitest teistest mõõtmetest? Ainuüksi sellesama detailplaneeringu koostamise maksumus ühes kõigi dokumentidega on 400 000 krooni kanti,” põhjendas Andres Metsoja.

Ning jätkas selgitamist: “Hakata nüüd selle peale panustama, miks see MTÜ tekkis ... Eks sellepärast tekkiski, et ei leitud raha ega olnud seda lahendit, et mida nüüd siis teha, ja siis otsustati, et teeme mittetulundusühingu. Valla kaasamine MTÜsse oli seotud sellega, et võtta maha ärevust, mida kogu aeg küla peal on genereeritud, et “ei tea, mida nad ikka seal teevad”.”

Andres Metsoja lisas: „Ja sellelgi, et 2006. aastal vallavalitsus MTÜst välja arvati, on väga kaugele ulatuvad tagamaad. Ega see lugulaul ju kuskilt otsast lõppenud. Mida rohkem sa siin arendad ja teed midagi korda, seda rohkem inimestel huvi tekib. Siis hakkaski pihta, et “ta on ise vallavanem, küll ta suunab sinna MTÜsse hulga raha”.”

Et see nii pole, märgivad Metsojad, et 15 aasta jooksul on Kaisma valla eelarvest tulnud teenusarvetena MTÜsse 36 000 krooni ja Vändra vallalt mullu 55 000 krooni. Mõlemad, nii MTÜ kui Metsoja osaühing, on taotlenud oma tegevuse arendamiseks fondidest ja meetmetest toetusi, kuid rahakotid pole Metsojade kinnitust mööda omavahel sassi läinud.

Pigem vastupidi. Omavalitsus on planeeringu koostamise käigus aidanud katta vaid Natura 2000 ala eelhinnangu koostamise kulu.

MTÜ tegevuse elluviimiseks on liikmed andnud ühingule intressita ja lepingutasuta laenu ja käendanud pankade võetud sildfinantseeringuid. Ei ole sõlmitud ühtegi lepingut, mis tagaks maakasutuse lõppedes ühingule võetud kohustuste ülevõtmist omavalitsuse poolt. Kõik riskid on seega MTÜ-l endal.

Kahtluste reas ühe argumendina esitatud tõiga kohta, miks MTÜ Järvemaastik sai 2003. aastal äriregistrisse kandes registrinumbri, mis oli ühingu ja Kaisma vahel sõlmitud munitsipaalmaa tasuta kasutusse andmise lepingus juba varem olemas, on Andres Metsojal lihtne seletus. „Ilmselt valmistati ette stampleping, pandi kuupäev peale ja hiljem, kui ühing sai registrisse kantud, kirjutati registrikood sinna sisse ja sõlmiti leping ära,“ oletab ta.

Ka pole Andres Metsoja sõnutsi avaliku puhkeala suhtes sõlmitud tasuta maakasutuslepingus MTÜ ja Kaisma valla vahel midagi korruptiivset.

“Mitte ühtegi asjaõigust, hoonestusõigust või kasutusvaldust selle maa peale seatud ju ei ole. Kui keegi oleks tahtnud kelleltki midagi välja petta, poleks sellist konstruktsiooni ju kasutatud. Kui oleks tehtud Metsojale või MTÜ-le siia ujula hoonestusõigusleping ja seal oleks märge, et see läheb hoonestusõigusleppega üle MTÜ omandisse, siis ma saaks aru, et tegemist on sigadusega,” püüab ta selgitada.

Pealegi on too Äripäevas mainitud maakasutusleping lõppenud. Tänavu veebruaris sõlmiti Vändra vallavalitsuse ja MTÜ vahel uus vara tasuta avalikku kasutusse andmise leping 2018. aastani. Sellele on alla kirjutanud MTÜ juhatuse liige Tauno Kond, mitte enam Andres Metsoja.

Puhkealaga on suured plaanid

Vana lugu ujus nüüd välja seoses eelmainitud detailplaneeringuga, mis hõlmab nii järveäärset avalikku munitsipaalpuhkeala kui Metsojade kinnistuid ja mida on vedanud MTÜ Järvemaastik. Selle järgi on MTÜ võtnud munitsipaalmaal avaliku puhkeala värskendamise põhjalikult ette. Valminud on nii järveäärse ujumiskoha kujundus- kui paadisadama eelprojekt.

Ujumiskoha ümbrusesse peaksid lisanduma puuskulptuuridest mänguväljak, uus liivakatend mõõtmetele vastavaks laiendatavale rannavõrkpalliväljakule. Korrastataks puhkeala teelõigud, pandaks prügikastid, uued riietuskabiinid, rattahoidjad, grillid, istepingid ja kuivkäimlad, rajataks lõkkekoht, uuendataks amortiseerunud ja ohtlikku paatide maabumiskanalit ja paadisilda.

Rajataks rannajalgpalliväljak, küün-kontserdipaik ja puhkeala administratiivhoone, kus oleks pesemisvõimalus, infopunkt ja ruumid, et oleks võimalik palgata järvevaht, nagu kunagi mõisa- ja kolhoosiajal suviti oli.

Kuigi PRIA-lt (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) on rahastamisotsus paadisadama korrastamise suhtes, ehitusprojekt on koostatud ja ühing lootis paadisadama tänavu juunis pidulikult avada, ei saa ehitusega alustada, sest enne tuleb kehtestada takerdunud detailplaneering, mis annaks paadislipi ja tuletõrjehüdrandi ehituse õiguse. Samuti on menetlemisel vee-erikasutusloa taotlus.

Etapiti tegevus teeb paraku tööd kulukamaks. MTÜ juhatus peab nüüd kaaluma, kas teha investeering osaliselt, taotleda projektile pikendust ja oodata detailplaneeringu kehtestamist või loobuda ja maksta PRIA-le projekteerimiskulud tagasi.

Uus tüli tõusis maadevahetusest

Kuna detailplaneering haarab peale munitsipaalmaal avaliku puhkeala Andres Metsoja erakinnistuid, millel ta soovib arendada majutusettevõtlust, on ta planeeringu käigus teinud ettepaneku vahetada vallaga tükikese maad, mis taas on üks Tamme kahtluste ajendeid. Metsoja arvates ongi see põhjus, miks teemaga on üle hulga aja jõutud uuesti konfliktini.

Kuna praegu on pool kohalikku Metsoja saunani viivat teed munitsipaalmaal ja pool tema eramaal, teeb detailplaneering ettepaneku mõõta kogu tee vallamaa sisse ning anda selle arvelt Metsoja saunale 0,3 lisahektarit teenindusmaad, et sinna mahuks ära rajatav puurkaev ja autode parkimiskohad.

Andres Metsoja arvates muudaks see kinnistute piirid loogilisemaks. Kuna sellel teel sauna juures pargivad ka avalikule matkarajale minejad ja kalastajad, pole ta oma sauna klientidel pahatihti enam kuskile autot jätta. Kupitsat, nagu on Pärnumaal paljudel mereäärsetel teedel, seal takistuseks ei ole, see pole eesmärkki.

Sauna ümbrus järve ääres on soine ja kevadisel ajal lainetab juurdesoovitaval maal kaasikus vesi. Osta seda maad Metsojad vallalt ei saa, sest tegemist on Natura alaga. Seega ei saa sinna nagunii mingeid hooneid ehitada.

Tamm küsis oma detailplaneeringule saadetud vastuväites Vändra vallavalitsuselt, kas avalikus kasutuses eratee vahetamine-kompenseerimine munitsipaalmaaga on seaduslik ja avalikes huvides.

Talle vastati, et see teema on arutusel. Oma ettekandes vallavolikogule nägi valla arengunõunik hüvitamise asemel muidki olukorra lahendamise viise.

Seega ei sõltu valla otsus detailplaneeringu suhtes Metsoja tahtmistest, vaid volikogu enamusest. Ent komplitseerituks teeb olukorra asjaolu, et üksinda Keskerakonna valimisnimekirjas vallavolikokku pääsenud Tamm on otsustav hääl võimulolijatele.

„Kui ma kuskilt kuulen, et mõni inimene on helistanud kuskile, kust raha on saadud, ja küsinud foonil, kas raha ikka küsitakse tagasi, kui planeeringut ei kehtestata, teeb see murelikuks ja paneb nördima,“ tunnistas Metsoja.

Omanik võib olla, juhtida ei või

Äripäev tõi välja sellegi, et Andres Metsoja on olnud MTÜ poolt detailplaneeringu kõneisik, ehkki on maavanemana samal ajal detailplaneeringute järelevalve teostaja. MTÜst astus ta ametlikult välja hiljem, kui oli juba kuid olnud maavanem.

Metsoja tõdes, et maavanemana kehtivad talle mitmesugused piirangud, kuid need ei laiene MTÜ juhtimise suhtes.

Nii võib maavanem olla äriühingu omanik ning osta-müüa väärtpabereid, ent seal ta juht olla ei tohi. Seda kohta täidavad praegu Metsoja eest isa ja elukaaslane. Ent ta tõdeb Äripäevas mainitud väidetava vastuolu kohta, et seal, kus lõpeb mõistus, algab juriidika.

„Kui ma niidan suvel vallamaa peal muru ning keegi tuleb juurde ja küsib mult, kas ma olen MTÜga seotud või ei ole, siis kust maalt läheb see piir? Ma pidasin juriidiliselt korrektseks, et ma astun siis ka MTÜst välja ega ole üldse liige, aga sisuliselt ma loomulikult olen seal,“ lausus Metsoja.

Kas konks on mujal?

„Minu arvates tuleks selgeks teha, millest üldse see tahtmine mustata. Me, kohalikud, ju teame kõik, miks see pull toimub,“ tegi lõpuks suu lahti pikka selgitust kõrvalt kuulanud Vassili Padumäe. Padumäe on samuti Kaisma mees ja veel nädalat paar tagasi oli ta Vändra vallavolikogu esimees.

„Ma tean, mitte ei arva. Tamm ostis ära ühe noorloomade lauda Kaismal ja selle juurde oli tal õigus erastada 50 hektarit maad, see on kunagise Kaisma mõisa süda. Ta ei saanud seda maad, sest keegi vihjetelefonil helistas, et selles laudas ei ole loomi. Andres Metsoja oli siis Kaisma vallavanem. Kohtuprotsess kestab tänapäevani, esimese astme kohtuotsus on tulnud ära, et vald käitus õigesti,“ põhjendas Padumäe.

Padumäe vihjas, et ühes saamata maaga jäi Tamm ilma potentsiaalsest poole miljoni kroonisest hõlptulust: kui tol ajal oli hektari erastamise hind 3500 krooni, siis nüüd oleks hektari hind juba 15 000 krooni.

“Padumäe väidetud pahameel on väljamõeldis. Kui on tegemist korruptsiooniga, siis on tegemist korruptsiooniga,” jäi Tamm endale kindlaks. Lisades, et laudaümbruse maa talle erastamata jätmine on hoopis Metsoja kättemaks.

Andres Metsoja tunnistab, et on ühe inimese pimedast vihast väsinud ja kaalunud oma kinnistute müüki, kuid ei näe olukorrale alternatiivi. Mis saaks piirkonna elanike ainsast supluskohast siis, kui MTÜ Järvemaastik seda ala korras ei hoiaks ega arendaks? Ta on aru saanud, et Tammel seda huvi tegelikult pole.