Harrastuskalamehed tõmbasid peavõidu

Veeteede ameti peadirektori käskkiri annab Pärnu lahe eripiikonnas sporditegevuseks märgistatud veesõidukitele eesõiguse, nende liikumist ei tohi suvekuudel takistada. Foto: Henn Soodla

Veeteede amet tühistas 2. juuni korralduse, millega kehtestas Pärnu lahel eripiirkonna koos piirangutega kalastajatele, ja üllitas uue käskkirja, mis keelab 14ruutkilomeetrisel merealal veespordisõidukite ohustamise, aga mitte kalapüüdmise.

Eripiirkond, mis hõlmab umbes viit protsenti Pärnu lahest, kehtestati 1. juulist kuni 1. septembrini ja väiksemal alal 1. septembrist 15. septembrini.

Veeteede ameti varasem käskkiri keelustas neil aladel 7–23 “kalapüügivahendite kasutamise”.

Selle käskkirja tühistanud veeteede ameti seadusakt 1. juulist ei kõnele enam kalapüügipiirangust, vaid on sõnastatud järgmiselt: “On (---) keelatud takistada või ohustada spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavate veesõidukite liiklemist”.

Purjetajad ja kalurid leppisid

Varasem käskkiri seadustas kutseliste kalurite ja purjesportlaste vahel poolteise aastaga sündinud kokkuleppe, et suvisel ajal, kui kutseline kalapüük on niikuinii loid, ei pandaks purjetamisalale seisevpüüniseid, mis ohustavad purjekaid. Nii jääb see kaudselt nüüdki.

Paraku olid varasemast arutelust kõrvale jäetud harrastuskalamehed, kes, nagu selgus, peavad just moodustatud eripiirkonda oma magusaimaks püügialaks Pärnu lahes.

Seepärast kutsus veeteede amet 30. juunil Pärnu maavalitsusse kokku uue ümarlauanõupidamise, kuhu olid kutsutud hobikalastajate organisatsioonide esindajadki.

Harrastuskalurid tegid kaks ettepanekut muuta veeteede ameti käskkirja: lubada eripiirkonnas kasutada õngpüüniseid, välja arvatud õngejada, ja püüda seal kala kella seitsmest õhtul kümneni hommikul, mitte ainult öötundidel.

Veeteede amet eemaldus kaladest

Pärnu maavanem Andres Metsoja, kelle juhtimisel veeteede ameti seisukoha muutuse eelne ümarlauanõupidamine toimus, palus ameti peadirektorit Andrus Maidet täpsustada oma varasemat käskkirja, kuna “kõiki osapooli maksimaalselt arvestava ja rahuldava lahenduseni ei jõutud”.

“Teen ettepaneku võimalusel täpsustada veeteede ameti peadirektori 2. juuni käskkirja osas, mis reguleerib kalapüügi korraldamist ja sellega kaasnevat veeliiklust moodustatud eripiirkonnas,” kirjutas Metsoja Maidele 1. juulil saadetud kirjas.

Tulemus on, et veeteede amet loobus üldse eripiirkonnas kalastamist reguleerimast, keelustades veespordialustena märgistatud veesõidukite takistamise ja ohustamise vast loodud eripiirkonnas.

Purjekate, skuutrite, jettide ja purjelaudurite liikumist võivad madalas meres takistada eelkõige kalameeste seisevpüünised ja õngejadad, ükskõik, kas need on pannud merre kutselised kalurid või harrastajad, kellel selleks on ostetud õigus.

Pärnu lahe eripiirkonnas kalastab seisevpüünistega 32 kutselist kalurit, kes olid valmis purjesportlastele kaheks ja pooleks kuuks teed andma. Samal ajal polnud nad nõus, et koos purjekatega saavad vaba vett skuutrid ja jetid, mis teadlaste hinnangul tapavad kalavastseid.

Kuigi hobikalameeste esindajad olid valmis eripiirangutega leppima tingimusel, et neile lubatakse käsiõngedega püüdmiseks ja lantide paadi järel vedamiseks juurde mõni tund õhtust ja varahommikust aega. Harrastajad olid valmis loobuma eripiirkonnas isegi õngejadadega püügist, kui see veesportlasi segab. Tegelikkuses said nad nüüd õiguse Pärnu eripiirkonnaski püüda seaduslike püügivahendite vahel valimata ja ööpäev läbi, kui nad vaid ei takista sportlasi.

Kutselistele kaluritele, kes püüavadki peaasjalikult passiivsete seisevpüünistega, mis ilmselgelt takistavad kiiljahtide liikumist, mitte käsiõngede või spinningutega, ei tehtud järeleandmisi. Selleks, et püüda eripiirkonnas harrastusvahenditega, mis purjetajaid ei segaks, tuleks neil kvalifitseeruda amatöörideks, maksta hobikalastusõiguse eest ja alluda seadusele, mis ei luba harrastajatel saaki müüa. “Milleks me kala peaksime püüdma, kui me saaki ei tohi müüa?” küsisid kutselised kalamehed ümarlauavaidluses.

Samal ajal kehtivad nii kutselistele kui harrastuskalameestele ühed ja samad kalapüügiseadused: nad ei tohi püüda alamõõdulist kala, püügivahendid peavad olema lubatud ja nõuetekohaselt tähistatud ja järgida tuleb püügikeelde. Nende tegevust kontrollivad eripiirkonnaski keskkonnainspektorid, veepolitsei ja veeteede ameti töötajad.