Võõrliigid ootavad ülestähendajaid

Inimese tervisele väga ohtlik Sosnovski karuputk on rahva seas ilmselt kõige tuntum võõrliik, paljaste kätega seda puutuda ei tohi. Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

Kel meeldib looduses jalutada või kes otsib igavlevale lapsele koolivaheaja viimaste päevade sisustamiseks põnevat tegevust, võib haakuda üleskutsega meie loodusele võõraid liike üles tähendada.

Nimelt ootab keskkonnateabe keskus kõigilt loodushuvilistelt selle kuu lõpuni loodusvaatluste andmebaasi võõrliikide leiukohtade sissekandeid.

Keskkonnateabe keskuse looduskaitse osakonna juhtivspetsialist Reigo Roasto selgitas, et võõrliigid on siinsele loodusele mitteomased liigid, mille levimises lasub süü inimesel.

Ilutaimed jäägu aeda

Osa võõramaiseid liike on Eestisse jõudnud ilutaime, silotaime (Sosnovski karuputk, ida-kitsehernes) või karusloomana (mink), samuti õppe- ja teaduslikel eesmärkidel botaanikaaedadesse ning parkidesse tooduna.

“Senikaua kui sissetoodud liikide populatsioon on inimese kontrolli all, ei ole nendega probleeme, küll tekivad probleemid, kui liik meie looduses naturaliseerub ja muutub invasiivseks,” rääkis Roasto.

Mõni liik jõuab Eestisse kogemata. “Peale sisseveetava kauba võidakse siia tuua Eesti loodusele võõras liik, mis soodsate tingimuste ja juhuste kokkusattumisel hakkab loodusele kahju tekitama,” märkis Roasto. “Näiteks satuvad Lusitaania teeteo munad või noorloomad aedadesse lillesibulate ja istikute juuri ümbritseva mullaga, samuti kompostmulla kottides. Laeva ballastveega on arvatavasti Eesti vetesse toodud vesikirp.”

Eesti loodusele võõrad liigid sisenevad toiduahelasse, konkureerivad kohalike liikidega, täites samu nišše, võivad anda lähedaste liikidega hübriide, tuua kaasa patogeene ja parasiite ning olla mürgised ülejäänud liikidele, kaasa arvatud inimene. “Seega on väga oluline teada, kus võõrliigid kasvavad, et saaks võtta tarvitusele meetmed meie looduse kaitsmiseks,” rõhutas Roasto.

Aitab tõrjet kavandada

Loodusvaatluste andmebaasi (http://loodusvaatlused.eelis.ee) käesoleva kampaania käigus sisestatud vaatlustulemused saadetakse keskkonnaametisse, mis neid analüüsib, seni teadmata leiud üles märgib ja võimalusel nendega järgnevatel aastatel võõrliikide tõrjet kavandades arvestab.

Kõige tuntum võõrliik on ilmselt Sosnovski karuputk, mõne aasta eest räägiti palju ohtlikust Lusitaania teeteost, aga tihti pole inimestel aimugi, et oma kodutee ääres kasvav taim on sissetungija. Selline on näiteks Rakvere raibe või praegu paljudes kohtades jõuliselt leviv-õitsev kuldvits.

Eelnimetatud veebilehelt leiab nimekirja ja pildivihjed liikide kohta, mille leviku andmeid oodatakse. Kõik 1. septembriks andmed edastanud osalevad rohkete auhindade loosimisel.