Arestandi käeraudadega voodi külge aheldanud korrakaitsja pääses süüst
Täiendatud!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Käerauad.

FOTO: SCANPIX

Riigikohus vabastas kriminaalsüüst Pärnu arestimaja töötaja, kes aheldas purjus arestandi voodi külge käeraudadega.

Arestimaja töötaja süüdistamiseni viinud juhtumid toimusid tunamullu 13. augustil, kui korrakaitsja pani kell 2.04 arestimajja toodud purjutaja voodi külge käeraudadega. Nimelt oli joobes mees agressiivne. Arestimaja töötaja eemaldas käerauad alles kell 5.37, kuigi kannatanu oli vahepeal rahunenud. Prokuratuur leidis, et arestant oleks tulnud juba varem käeraudadest vabastada ja sellest hoidunud arestimaja töötaja pani toime võimuliialduse.

Mullu novembris mõistiski Pärnu maakohus arestimaja töötaja süüdi, märkides, et kuigi süüdistatav märkas kella 3.30 ajal, et arestant oli rahunenud, ei võtnud ta temalt käeraudu. Kohus määras kohtualusele 2800 euro suuruse rahalise karistuse.

Süüdistatav kinnitas kohtus, et kannatanu võinuks olla suitsiidne ja purjus isiku äratamine ning käeraudade eemaldamine ei ole mõistlik. Nii viiski ta vaidluse Tallinna ringkonnakohtusse, kuid jäi seal tänavu veebruaris samuti süüdi.

Seejärel asus kaasust vaagima riigikohus, mis tuvastas, et kui süüdistuses käsitleti arestimaja töötaja tegevust vangistusseaduse alusel, tulnuks seda tegelikult teha korrakaitseseaduse valguses. “Hoolimata kriminaalmenetlusõiguse suurest rikkumisest ei pea kolleegium vajalikuks saata asja maakohtule uueks arutamiseks, kuna tuvastatud asjaolude valguses tuleb isik võimuliialduse süüdistuses õigeks mõista, sõltumata tema käitumisele antava hinnangu õiguslikust alusest,” teatas riigikohus.

Ühtlasi ei ole kolleegiumi hinnangul üheselt sedastatav, et arestimaja töötaja ilmselgelt kuritarvitas talle antud pädevust ja teadlikult ületas diskretsiooniõiguse piire, kohaldades valitud haldussunni meedet ebamõistlikult kaua.

Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Indrek Kalda ütles, et kahe õigeks mõistetud politseiniku juhtumid on muutnud selgemaks reegleid, mille alusel on võimalik hinnata vahetu sunni meetmete asjakohasust ja proportsionaalsust.

„Eelkõige väärib tähelepanu riigikohtu otsus, et arestimaja kinnipeetava suhtes ei kehti vangistusseadus, millele tugines süüdistus. Selle asemel tuleb kohaldada korrakaitseseadust, mis võimaldab teistsugust arusaama,” kommenteeris Kalda. „ Arvestades, et kahtlustused jõudsid prokuratuuri politsei sisekontrolli initsiatiivil on tähtis, et selle otsuse põhjendused jõuaksid ka arestimaja edasisse väljaõppesse ja viiksid arestimaja sisemiste reeglite täiendamiseni.“

Tagasi üles