Vändra vana prügila sai kaetud

Suvest sügiseni kestnud tööde tulemusel sai Vändra piirkonna vana prügila nõuetekohaselt kaetud ja näeb peagi välja nagu looduslik maastik.

Vändra alevi maakorraldaja Anne Kangert sõnas, et prügilale on peale pandud kõik nõutud katted ja tehtud hüdrokülv, et ala kattuks muruga. Kunagiste prügihunnikute asemel on nüüd keset metsa paar mäge. Aja jooksul muutub koht taas osaks loodusest.

“Aga esialgu seda ala kuidagi kasutada ei saa ja niikaua kui kamarat ei ole, tuleb seda lukus hoida. ATVga sinna kihutama minna ei tohi,” lausus Kangert.

Vana prügila asupaik on Vändra vallas Kalmaru külas alevist umbes 2,5 kilomeetri kaugusel maantee läheduses ja see laius mitmes osas ligemale kolmel hektaril.

Prügila oli kasutusel aastail 1975–2005, seejärel suleti see jäätmete ladestuskohana. Selle ajaga ladestati sinna 50 000 kuupmeetrit segaolme- ja ehitusjäätmeid ning tööstuslikke tekstiili- ja poroloonijäätmeid.

Prügila nõuetekohaseks sulgemiseks telliti 2009. aastal keskkonnamõju hindamine, sulgemisprojekt ja -kava AS Mavesilt. Prügila ümbrus puhastati jäätmetest, koondati need kahte ladestusse ja pandi peale nõutud kattekihid, sealhulgas kasvukiht.

Vajalik raha taotleti Euroopa ühtekuuluvusfondist keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu, mis tunnistas projekti abikõlblikuks ja tegi rahastamisotsuse mullu detsembris.

Tööd läksid maksma 183 636 eurot, millest 165 272 eurot andis Euroopa ühtekuuluvusfond. Kümnendikusuuruse omaosaluse summas 18 363 eurot tasusid Vändra alev ja Vändra vald.

Tänavu aprillis toimunud riigihanke tulemusena sõlmiti juunis leping Vändra MP OÜga töö tegemiseks ja omanikujärelevalvet teostas P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.

Vaatamata sellele, et 2005. aastast ei olnud prügilasse jäätmeid vedada enam lubatud, leidus neid, kes seda salaja siiski tegid.

Maakorraldaja sõnutsi jääb ta sellest, et ükski inimene enam metsa alla prügi ei poeta, ilmselt unistamagi, olgugi kõik tingimused loodud.

“Meil on jäätmejaam ja võimalik jäätmed eraldi konteineritesse panna, aga ikka on neid, kes võõraisse konteinereisse sokutavad mida iganes. Suhtumise muutumine võtab aega,” tõdes Kangert.

Kangert avaldas lootust, et kaetud prügilakohta oma koormate ja kilekottidega enam keegi ei kipu.