Haldusreform pakub kogukondadele võimalust ohjad haarata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Seitsme arutelu tulemusena on valminud kokkuvõte kodanikuühiskonna murekohtadest ja rõõmudest.
Seitsme arutelu tulemusena on valminud kokkuvõte kodanikuühiskonna murekohtadest ja rõõmudest. Foto: Karoliine Aus

Eelmise aasta lõpukuudel toimus Eesti seitsmes paigas arutelu kodanikuühiskonna tuleviku üle. Nii andis sadakond aktiivset inimest vabakonnast, avalikust ja ärisektorist panuse koos luua kodanikuühiskonna arengut 2030. aastani suunav strateegiadokument. Mõttetalgud korraldati Pärnuski.

“Pärnu mõttetalgutel hinnati kodanikuühiskonna tervis heaks,” rääkis Marten Lauri, kodanikuühiskonna programmi koostamise eestvedaja siseministeeriumis. Piirkonnas leidub hakkajaid noori, kes võtavad suurelt ette, ja vanu tegijaid, kellel jagub häid ideid. Inimesed leiavad vabatahtlikena aega panustada ja kogukonnad on mõistnud, et koostöös peitub jõud.

Mõttetalgute kokkuvõttes toodi veel esile, et suures plaanis vabaühenduste toetussüsteem kohalikes omavalitsustes (KOV) toimib. Mõni KOV meenutas enne ühinemisi ise justkui aktiivset külaseltsi, seega pakub haldusreform võimalust kogukondadel ohjad haarata.

Märksõnad

Tagasi üles