Taimelaada korraldaja lubab tasuta nõu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Korraldaja soovitab neil, kel kindel soov midagi söödavat oma aeda istutada, uurida enne veebist Polli aiandusuuringute keskuse sordivaramut, mis võimaldab lähemalt tutvuda Eestis kasvatatavate puuvilja- ja marjasortidega.
Korraldaja soovitab neil, kel kindel soov midagi söödavat oma aeda istutada, uurida enne veebist Polli aiandusuuringute keskuse sordivaramut, mis võimaldab lähemalt tutvuda Eestis kasvatatavate puuvilja- ja marjasortidega. Foto: Urmas Luik

Homsest Pärnu Vallikääru aasa hõivava taimelaada korraldaja Kati Niibo Pärnu aiaklubist teatas, et alale pannakse püsti uudne aianõu telk. Seal jagavad siitkandi tegusamad aiakujundajad tasuta juhiseid ja soovitusi.

“Kõik võivad tulla ja küsida, kui on näiteks mõne mõtte teostamine jäänud aias pooleli või pole osanud midagi lahendada,“ julgustas Niibo, kes ise on maastikujundaja.

Suuruselt on tänavune taimelaat võrreldav eelmise, kevadisega. Kauplejaid tuleb umbkaudu niisama palju. „Kevaditi on alati natuke suurem, kuna siis pakutakse suvelilli ja üheaastasi taimi,“ selgitas Niibo.

Müüjaid sõidab kohale nii Eestist kui Lätist. Üks, juba varasemast tuttav viljapuude ja vaarikate müüja jõuab Pärnu Leedust.

Viljapuusorte pakutakse Niibo jutu järgi laias valikus ja igal aastal lisandub uusi sorte. Korraldaja soovitab neil, kel kindel soov midagi söödavat oma aeda istutada, uurida enne veebist Polli aiandusuuringute keskuse sordivaramut, mis võimaldab lähemalt tutvuda Eestis kasvatatavate puuvilja- ja marjasortidega. “Igaüks leiab kindlasti endale midagi uut,“ avaldas ta veendumust.

Palju tuleb viinamarjade müüjaid. Viinamari kasvab Niibo jutu järgi Eestis sedavõrd hästi, et igas aias peaks olema vähemalt üks viinamarjataim.

Niibo arvas, et pärnumaalastel tasub aias katsetada pisut ekstravagantsemate taimedegagi, sest ilm on meil Põhja-Eestiga võrreldes pehmem.

Laadalt saab soetada eksootilisemaid istikuidki, näiteks goji-marja, mis tahab sooja kohta ja sel põhjusel viljad võib-olla igal aastal ei valmi, aga selle kasvatamine on siiski siinmail võimalik. Niibo arvas, et pärnumaalastel tasub aias katsetada pisut ekstravagantsemate taimedegagi, sest ilm on meil Põhja-Eestiga võrreldes pehmem. Tema ostis endale tänavu kevadel näiteks Kreeka pähklipuu. „Vaatame siis, kas saab pähkleid või ei.“

Rohkelt leiab Vallikäärust huvitavaid pojengisorte. Neid pakub näiteks Kaevandi aed Viljandimaalt. Suvelille- ja köögiviljaistikute valik tuleb samuti rikkalik. Tartumaa Kambja valla Tolgu talu pakub Niibo sõnutsi alati põnevaid tomatisorte. „Eri värvi, ise kuju ja suurusega. Suuremaid ja väiksemaid. Varasemaid ja hilisemaid,“ loetles ta.

Kuigi tänavune kevad on üsna jahe olnud, avaldas Niibo arvamust, et praegu võib juba hakata suvelilli ostma, sest öökülmad on loodetavasti möödas. „Kui on tunda, et tuleb taas väga külmi öid, saab kinni katta,” õpetas ta. Viljapuudele ei tegevat kerge öökülm üldse liiga, ainult suvelilled ja üheaastased köögiviljad vajavad tähelepanu ja kaitset. Niibo pani näiteks kapsataimed juba nädal tagasi maha.

Tagasi üles