Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/30/12421722t1hf733.jpg)
OÜ Vändra kogenud tootmisjuhi Kaido Madissoni arvates hüvitab sel lõikusajal põllumehe töövaeva keskmisest parem viljasaak, näiteks andis rukis hektarilt ligemale kuus tonni punkrikaalus ja varane oder üle nelja tonni teri
“Meil on rukist maas 140 hektari ringis ja esmaspäeval saime kümnendiku sellest võetud, aga täna (eile, S. P.) tuli vihm peale,” nentis Madisson. “Kui rukis võetud, ootavad teised odrapõllud ja vahele tuleb taliraps.”
Põhuga on nii, et kui koristatud põld jääb farmide lähedusse, rullitakse see veistele allapanuks, kaugemal aga peenestatakse looduslikuks põlluväetiseks.
Põhku kui teraviljakasvatuse kõrvalsaadust kasutab OÜ Lõpe Agro oma sigalates sügavallapanuks ja taimekasvatusjuht Vello Simmulmanni jutu järgi on neil vaja teha kuni 6000 põhurulli. Mööndusega, et äsja võrku pressitud 250kilosed kuldkollased rullid viiakse varju alla ja peavad Aafrika seakatku vältimise nõudeid täites ootama enne farmis kasutuselevõttu terve aasta.
OÜ Selja ja Piistaoja talu taimekasvatusjuht Katrin Tiimann rääkis, et allakülviga varane oder “Jyvä” on neil 300 hektarilt võetud ja saak tuli aastate keskmine: kolm–neli tonni hektarilt.
“Ootame, et saaks uuesti talivilja,” lausus Tiimann eilset halli vihmataevast vaadates.
Aga nüüd võiks olla 20 kraadi sooja ja pilvealune, sest kui kuumaga kombaini ukse lahti tegid, sattusid nagu sauna.
Mihkel Vainula
Seda, et tänavused saaginumbrid toovad peo põllumeeste tänavale, Tiimann ei usu. “Kindlasti on kohti, kus on optimaalselt päikest ja niiskust, aga mitte igal pool. Kuid eelmise aastaga võrreldes on viljasaagid paremad,” arvas ta.
Piimakarjakasvatusele keskendunud Selja ja Piistaoja rullivad põhu ja kasutavad seda allapanuks.
Kabli kandis harib põlde ja kasvatab tera- ja kaunvilja pereettevõte OÜ Helgi ja Pojad, mille juhatuse liikme Mihkel Vainula ennustuse järgi tuleb saaginumbrite järgi keskmine, aga mitte tippaasta.
“Kevadel oli kuu aega põud, enne kui mais külv hakkas, aprilli alguses ei tahtnud ju ka seemet mulda panna,” rääkis Vainula.
Helgi ja Pojad on rukkilõikusega alustanud, vihmane teisipäev võttis tööhoo maha, kuid 90 hektarist on kaks kolmandikku leivavilja lõigatud. Kuivkaalus tuli keskmine saagikus hektarilt üle seitsme tonni, parimatel põldudel lausa üheksa tonni teri tavalise aasta 6,5–7,5 tonni vastu. Uudsevilja kogusest kahe kolmandiku ostuks on osaühingul kokkuostjaga leping sõlmitud, kolmandiku suhtes käib hinna peilimine.
“Kui rukis saab võetud, siis järgmisena tulevad varane oder või hernes. Selle vahepealse kolme palava päevaga küpses hernes hästi, kuid kevadel oli tuhkkuiva mulda külvatud seemne ülestõusmise pärast mure,” seletas Vainula. “Aga nüüd võiks olla 20 kraadi sooja ja pilvealune, sest kui kuumaga kombaini ukse lahti tegid, sattusid nagu sauna.”
Maaeluministeeriumi ülevaatele tuginedes tõusis teravilja kokkuostuhind mullusel põua-aastal võrreldes 2017. aastaga märkimisväärselt, näiteks kaeral 48, rukkil 34, nisul ja odral 18 protsenti.
Konjunktuuriinstituudi andmetel mõjutas rukki ja nisu kokkuostuhinna tõus jahu hinda. Sellega kaasnes pagaritoodete kallinemine, sest toorme maksumus kujundab ligemale 80 protsenti lõpptoodangu hinnast. Tunamullust vihmast sügist meenutades jäi viljalõikus ja taliviljakülv ajale jalgu. Rukist pandi mulda vähem, järgnenud põua-aasta kahandas saagikust kolmandiku võrra ja leivatööstustel tekkis probleeme kodumaise rukkijahu varumisega.
Statistikaameti esmaste andmete järgi kasvatakse sel aastal teravilja 364 000 hektaril (2018. aastal 350 433 hektaril) ja taliviljast on ligemale kolm korda ehk 2,7 protsenti suurenenud rukki osa.
“Ilmateate asemel parem vaata hommikul välja ja siis tead, mis ilm täna on,” kostis Simmulmann, kes üleeile hoidis kätt Lõpe Agro viljalõikuse pulsil.
Teravilja ja rapsi hind
2018. ja 2019. aasta I kvartalis (eurot/tonn)
nisu 143,5 ja 184,7
rukis 128,5 ja 141,2
oder 146,6 ja 176,0
kaer 109,3 ja 184,7
raps 363,8 ja 368,2
