Pärnu soovib vabaneda Vanapargi mälestusmärgist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu Vanapargis asuv terroriohvrite ühishaud tunnistati mälestiseks 1997. aastal kultuuriministri määrusega.
Pärnu Vanapargis asuv terroriohvrite ühishaud tunnistati mälestiseks 1997. aastal kultuuriministri määrusega. Foto: Meelis Kalme

Pärnu linnavalitsus tahab vabaneda Vanapargis asuvast terroriohvrite ühishaua mälestusmärgist ja tegi muinsuskaitseametile ettepaneku eemaldada see ajaloomälestiste nimekirjast.

Pärnu abilinnapea Siim Suursild pöördus sel nädalal muinsuskaitseameti poole palvega kustutada terroriohvrite monument ajaloomälestiste nimekirjast ja riiklikust registrist.

Abilinnapea viitas Eesti sõjamuuseumi tellitud ja muinsuskaitse seltsi töörühmas kuue aasta jooksul tehtud inventuuri “Aastatel 1918–1920 ning 1941–1944 langenud Punaarmee sõdurite matmispaigad ja tähised” tulemustele.

Mitmes maakonnas, sealhulgas Pärnumaal, laiendati inventuuri Vene tsaaririigi 1905.–1906. aasta karistussalklaste terrori ohvrite, esimeses maailmasõjas langenud Vene sõdurite ja teise ilmasõja aegsete natsismiohvrite ja 1941. aasta suvesõja natsismi ja punase terrori ohvrite matmispaikade tähistele.

“Vanapargis ja veel paljude monumentide puhul selgus, et need polegi püstitatud ühishauale, ammugi terroriohvrite omale, vaid tegemist on puhtal kujul propagandistlikel eesmärkidel rajatud nõukogudeaegse monumendiga ja sinna pole kedagi maetud,” selgitas Suursild.

Pärnu Vanapargis asuv terroriohvrite ühishaud tunnistati mälestiseks 1997. aastal kultuuriministri määrusega.

Tagasi üles