ELF tegi ettepaneku Kurgja väärtuslik metsaala kaitse alla võtta

Metsaraie Kurgjal nörritab avalikkust.

FOTO: Urmas Luik

Kurgjal on haruldaselt suur ja terviklik riigimetsa ala, kus leidub mitu kaitsealust liiki, vääriselupaiku ja mis hõlmab olulist rohekoridori. Suure kaitseväärtuse pärast planeeriti alale 400hektarist maastikukaitseala, kuid see ei saanud teoks. Eestimaa looduse fond (ELF) esitas eile keskkonnaministeeriumile ettepaneku ja vajalikud dokumendid, võtmaks Kurgja riigimetsaala looduskaitse alla.

Sealsed loodusväärtused on ohus riigimetsa majandamise keskuse tehtud ja plaanitavate raiete tõttu, milleks on juba vormistatud metsateatised.

Kaitseala loomise eesmärk on haruldaste ja ohustatud liikide ning loodusdirektiivi esimese lisa elupaigatüüpide ja loodusmetsadele iseloomuliku elustiku kaitse. Neis metsades asuvad metsise, laanerähni ja laanepüü elupaigad, samuti kõdu-korralljuure ning kuradi-sõrmkäpa kasvukohad.

Piirkond on kõrge puhkemajandusliku, maastikulise ja kultuurilise väärtusega, muu hulgas paikneb seal Carl Robert Jakobsoni talumuuseum.

ELFi nõukogu liige ja Tartu ülikooli ökoloogia- ja maateaduste instituudi teadur Anneli Palo märkis, et tegemist on Eesti metsade rohevõrgustikule üliolulise alaga.

“Piirkonnas leidub ohustatud liike, samuti paikneb seal ainuke säilinud Vahe-Eesti metsavööndi ala, mis ühendab Soomaa metsamassiivid teisel pool Pärnu jõge paiknevate Vändra metsadega. Üksnes vääris- või püsielupaikade loomisest sestap ei piisa: otstarbekam on luua Kurgja looduskaitseala,” ütles Palo.

ELF taotleb kaitseala rajamist piirkonda, mis hõlmab vananenud kaitsekorraga Kurgja-Linnutaja maastikukaitseala, kaitsealuste liikide leiukohti, loodusdirektiivi esimese lisa elupaigatüübiks liigituvaid alasid ja vääriselupaiku, mis koos nendevaheliste taastuvate metsaaladega moodustavad ühe osa Vahe-Eesti metsamaastikke ühendavast kitsast rohekoridorist.

Moodustatava kaitseala koosseisu kuuluks ligikaudu 348 hektarit metsa, millest suur osa on kõrge puhkemajandusliku ja maastikulise väärtusega. Kaitse alla võetavast alast 79 hektarit ehk 23 protsenti on kõrge kaitseväärtusega põlismets. Arvestades rahvusvaheliselt määratletud loodusväärtuste esinduslikkust ja ulatust piirkonnas, aitab kaitseala tagada rahvusvahelise kohustuse täitmist ja väärib Natura ala staatust.

Rangelt kaitstavat ehk raietest puutumatuks jäetavat metsaala on ligikaudu 13 protsenti Eesti metsadest. Peale selle on võimalik seada raietele teatud piiranguid veel 11,4 protsendil metsamaast. Ent kaitsealustest metsadest üle poole on keskealised, nooremad või metsata alad ning majanduslikus mõttes küpsed on vaid 36 protsenti.

Vanade metsade hulk ja kaitsealade sidusus on aktiivse metsaraie tõttu üha vähenenud. Haruldaste liikide elualade kaitseks ja aina uute metsaliikide ohustatuse ärahoidmiseks tuleb luua nii kaitsealasid kui võtta laiemalt kasutusele püsimetsana majandamise võtted olulistes rohekoridorides.

Kaitse alla võtmise ettepanekuga saab tutvuda ELFi kodulehel.

Tagasi üles