Minizoo pere pakib kolimiseks kohvreid

13aastasel Niiluse krokodillil oli kunagi paariline ja tandemit kutsuti Tipiks ja Täpiks. Kuna kadunud kaaslane oli sündinud kõvera selgrooga, sai tervel isendil vigasest villand ja ta lõi sandile hambad sisse. Sellest hoolimata loeb Peeter Põldsam oma krokodilli silmi niisama lahketeks ja sõbralikeks, kui olid Leninil. Foto: Ants Liigus

Kuraditosin aastat Pärnus Akadeemia 1 kitsas keldrikambris toimetanud minizoo asub peagi ümber endisesse pakimajja, kus Eesti ainsa terraariumi käsutusse jääb kaks korda suurem pind kui praegu.

234ruutmeetrise põrandapinnaga ruumid lubavad loomaaial võõramaiseid isendeid külastajatele paremini eksponeerida, parandada loomakeste olmetingimusi ja tulevikus zoo laiendamisele mõelda.

Ei saa märkimata jätta, et kui siiani oli minizoo ainus “ventilatsiooniava” lahti hoitav välisuks, siis pakimajas on toimiv õhutussüsteem, mis vajab vaid terraariumile sobivamaks kohaldamist.

Minizoo omanik Peeter Põldsam ütleb, et teebki Akadeemiast pakimajja kolimisega algust niipea, kui on lahendanud uute ruumidega seotud tehnilised küsimused. Keerukaim eesseisev ülesanne puudutab loomaaia veteranile, mullu suvel 13aastaseks saanud Niiluse krokodillile eluaseme ehitamist.

Et selle roomaja “korteri” lahutamatu osa on bassein, võtab loomale uue kodu kavandamine pisut aega. Praegu on krokodilli elamispinnaks paariruutmeetrine boks ühes veesilmaga, ent peagi saab ta oma ainukäsutusse 26ruutmeetrise ala.

Osa puure uued

Muutused ootavad teisigi miniloomaaia asukaid. Eksponeeritavate isendite kõrval näiteks reptiilidele söögiks kasvatatavaid hiiri, kelle elukeskkonnast hõljuvad lõhnad ei jõua edaspidi enam külastussaali. Nimelt paigutatakse paarisajapealine „kulinaariaosakond“ omaette ventilatsiooniga ruumi.

Praegu jagavad loomaaia elanikud ühte suurt ja liigendatud eluruumi, kunagises pakimajas leidub aga mitu eraldi ruumi, millest osa temperatuur jääb ülejäänutest madalamaks. Sinna kolivad loomad, kes eelistavad jahedat elukeskkonda troopilisele.

Loomulikult tahaks minizoo uude ajajärku minna avarate ja moodsate puuridega, kuid tõenäoliselt kogu sisustus päevapealt väljavahetamisele ei lähe. “Kui ei jõua kohe, küll siis hiljem,” on Põldsam lootusrikas.

Paljud minizoo kastid-puurid on sedavõrd läbi, et ei kannataks enam kolimist välja. “Ei julge vanu puure liigutadagi, lagunevad äkki laiali,” sõnab Põldsam.

Palju sõltub sellestki, kas minizood haldav MTÜ Baltic Herpetological Society saab arvestada keskkonnainvesteeringute keskuse toega. Avaldus on esitatud, selgus rahaeraldise suhtes peaks tulema veebruaris.

Sel nädalal võttis Pärnu linnavalitsus vastu otsuse toetada 2012. aastal terraariumi 1800 euroga. Põldsam on linnale südamest tänulik, sest piletirahast ülalpeetaval loomaaial kulub kolimisele ja uues kohas sisseseadmisele iga sent ära.

Põldsam tunnistab, et paremaid ruume kui endine pakimaja pole talle loomade eksponeerimiseks pakutud. Ehkki tegu on senisest võrreldamatult parema (asu)kohaga, ei saa unustada tõsiasja, et uue ja suurema ruumi eest peab minizoo hakkama kõrgemat renti tasuma.

Linnale kuuluvat Akadeemia 1 keldripinda kasutas loomaaed pikka aega tasuta, vaid paar viimast aastat maksis linnale sümboolset renti. Endises pakimajas tuleb aga hoone omanikule välja käia üle 700 euro kuus.

“Ega üür ole tegelikult ruutmeetreid arvestades kõrge,” märgib Põldsam. “Suurem pind tähendab eelkõige kordi suuremaid kommunaalkulusid.”

Mõne aasta eest lubati minizoole ruume kavandatavasse Edela-Eesti loodus- ja keskkonnahariduskeskusse. Et linn sellest mõttest loobunud on, kuulis Põldsam mullu.

Loomapark on 13 aasta jooksul näinud vett ja vilet, et püsima jääda, aga nüüd näivad hullemad ajad möödas olevat.

Galerii siuge

„Suvel, mis on meie põhiline külastusaeg, käib soomlasi ja ka lätlased on meid üles leidnud,“ räägib Põldsam.

Ehkki loomaaia uus asupaik on logistilises mõttes parem turistilõks, on kulukat terraariumi raske ainult piletitulust ülal pidada. Põldsam hõikab välja, et kui ettevõtjad tahaksid minizoole õla alla panna, on abi rohkem kui teretulnud. Ei tule ju Eesti suurim loomaaedki heldete vaderiteta toime.

Täpset arvestust mees oma loomaaia elanike üle ei pea, sest isendeid sünnib juurde ja rändab siit ära ühtelugu. Mürgiste madude järeltulijad lähevad näiteks enamasti Saksa- ja Inglismaale ning Hollandisse. Nii loomaaedadesse kui erakätesse.

“Tallinna loomaaed tegeleb madude, eeskätt mürkmadudega vähe ja selliseid roomajaid nagu meil siin minizoos ei näe seal üldse,” teab Põldsam.

Beebibuum jõuab kätte kevadsuvel, kui siin Põldsami kirjelduse järgi üks ja teine asukas avaliku sünnituse korraldab.

Pärnu terraariumis elab siuge, keda ei leia isegi ühestki Euroopa loomaaiast. Põldsami hoole all on näiteks sarvikrästik, Kesk-Aasia kobra, Texase lõgismadu, kuningboa, võrk- ja tiigerpüütonid, sisalikest gekod, roheleeguanid, samuti kilpkonnad, tarantlid.

Pärnu minizoos ei ole loodusest kinni püütud loomi, kõik on Euroopa uurimislaborites ilmavalgust näinud isendid.

On üks erand, Pakistani kobra, mis elutseb Pakistanis ja Indias, ent mis kinni nabitud Tallinnas sadama laohoones, kus siug ringi roomas. Põldsami sõnutsi oli loomake ilmselt kaubalaeval jänest sõites kaugelt siia seigelnud.