Kuidas mõjutab koroonaviirus algavat õppeaastat? Mida üllatavat ja õpetlikku kevadisest distantsõppest avastati? Kas mõni ainetund võiks toimudagi veebis ja kui kaugel oleme ajast, mil lapsi juhendaks lihast-luust õpetaja asemel tehisintellekt? Põletavaid päevateemasid hariduses jagub ja arutasime neid kolme koolijuhiga. Ümarlaua ääres võtsid istet Vändra gümnaasiumi direktor Marget Privits, Pärnu Ülejõe põhikooli direktor Margus Veri ja Audru kooli direktor Peep Eenraid
Direktorite sõnum: Enam ei peeta kangelaseks õpetajat, kes tuleb gripiga tunde andma
Distantsõppele üleminek toimus kevadel päeva pealt. Kuidas koolid teie hinnangul toime tulid?
Eenraid: See läks üllatavalt hästi kõikidel Eesti koolidel. Kui me võrdleme end Euroopaga, olime hakkamasaamise esirinnas. Mõtlemiseks palju aega ei olnud. Asjad, mis võib-olla täna kehtisid, homme enam ei kehtinud ja kõike tuli jooksvalt kogu aeg muuta.
Veri: Kui järele mõelda, siis ega koolidel kevadel väga midagi otsustada olnudki. Samal ajal saadeti meile üsna täpsed suunised, mismoodi käituda. Digiriigi kuvandist hoolimata polnud meil siiani head distantsõppe praktikat. Olime teinud harvu e-õppe päevi, mis oli vaid kompamine võrreldes õppusega, mis meid ees ootas. Osal õpetajatel ei olnud oma senises töös arvuti kasutamise kogemust ja see vajadus tuli neile ootamatult, nõudes neilt väga kiiret kohanemist.
Eenraid: Keegi meist ei osanud arvata, et distantsõpe kestab kahe nädala asemel mitu kuud. Ma arvan, et ükskõik kui hästi me valmistunud oleks, poleks me suutnud suurepäraselt vastu pidada kõik need kuud.