Iga kolmas täiskasvanu ei pea laste füüsilist karistamist vägivallaks

36 protsenti täiskasvanutest ei pea laste füüsilist karistamist vägivallaks, vaid kasvatusmeetodiks. Foto: Shutterstock

Mudilastega korduvalt vägivaldselt käitunud Lihula lasteaiaõpetja Kaie Raudkivi kohtus süüdimõistmisele järgnes sotsiaalmeedias kommentaaride tulv, milles pedagoogi teod valdavalt hukka mõisteti, ent kaasarääkijate seas oli palju neidki, kes õpetaja sellist teguviisi õigustasid ja süüdistasid vägivallani viinud sündmuste algatajatena lapsi.

Arvamus, et lapsi võib või lausa peabki füüsiliselt karistama, pole sugugi marginaalne.

Lastekaitse liit on seisukohal, et igasugune vägivald, nii füüsiline kui vaimne, on lubamatu, ning on mures, et hoolimata füüsilise karistamise keelustamisest viis aastat tagasi, ei pea paraku 36 protsenti täiskasvanutest laste füüsilist karistamist vägivallaks, vaid kasvatusmeetodiks.

Õiguskantsleri laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru konkreetsele juhtumile hinnangut ei anna, kuid jagas selgitusi lapse väärkohtlemise juhtumite lahendamise kohta.

Aru jutu järgi on arusaadav, et paljudel õpetajatel on suur töökoormus ning pingelises olukorras võib mõnikord olla keeruline oma käitumist valitseda, ent stressirohke töö ei õigusta siiski lapse löömist.

“Kui õpetaja tunneb, et ta vajab tuge, tuleks sellest rääkida lasteaia või kooli juhiga. Lastega töötavad pedagoogid peaksid olema eeskujuks lastele piiride seadmisel ja konfliktide vägivallata lahendamisel, vajaduse korral nõustades kasvatusküsimustes lastevanemaidki,” lausus ta.

Õiguskantsleri laste ja noorte õiguste osakonna juhataja märkis, et lapse suhtes lubamatut käitumist märgates ei tohi seda mingil juhul maha vaikida, isegi siis mitte, kui see, kes lapsele liiga tegi, on hea kolleeg.