/nginx/o/2023/02/27/15169002t1h0b23.jpg)
“Tere, minu nimi on Larissa!” prahvatas ladusalt, kuid väheke ebakindlalt Pärnu toidupangas vabatahtlikuna abiks käiv ukrainlannna. Kohe-kohe täitub temal, ta kahel pojal ning pensionärist emal aasta Pärnusse elama asumisest. Kuigi ta ootab igalt päevalt võimalust naasta kodumaale abikaasa ja vanima poja juurde, ei arva ta, et eesti keele oskus tal mööda külgi maha jookseks.