Sõjapõgenikel tuleb eesti keelt õppida, kuid õpetajaid ja raha napib

Larissa saabus Pärnusse möödunud aasta märtsis, eesti keele õppimisega tegi algust sama aasta suvel. Nüüdseks on käsil teine kursus. Foto: Mailiis Ollino

“Tere, minu nimi on Larissa!” prahvatas ladusalt, kuid väheke ebakindlalt Pärnu toidupangas vabatahtlikuna abiks käiv ukrainlannna. Kohe-kohe täitub temal, ta kahel pojal ning pensionärist emal aasta Pärnusse elama asumisest. Kuigi ta ootab igalt päevalt võimalust naasta kodumaale abikaasa ja vanima poja juurde, ei arva ta, et eesti keele oskus tal mööda külgi maha jookseks.

Ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikel on kohustus läbida eesti keele algkursus. Eestis elab praegu üle 30 000 sõjapõgeniku ja pool neist keelt ei õpi. Keeleõpet pidurdab koolituskohtade, õpetajate ja raha puudus. “Samal ajal peavad eesti keele kursused peale ajutise kaitse saajate olema kättesaadavad teistelegi sihtrühmadele,” märkis kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg. Eesti keele õppe riiklik tellimus enne sõjapõgenike saabumist on olnud ligemale 15 000 õppekohta aastas. “Kahjuks ei ole võimalik tekitada seitsme kuuga 23 000 uut õppekohta,” ütles Silberg.

Pärnumaal elab pea 2000 Ukraina sõja eest pagenud inimest. Kuidas on neil keeleõppevõimalustega lood?