Rahapuudus pole argument. Linn või vald peab abivajavale lapsele tugiisiku tagama

Pärnu laste ja noorte tugikeskuse juhataja Ülle Männiste ja tugiisikuteenuse koordinaatori Kadi Lastiku sõnutsi käib tugiisikute otsimine tihedas koostöös lapsevanematega, lõpliku otsuse teebki vanem.  Foto: Mailiis Ollino

Möödunud aastaga lõppes kaheksa aastat kestnud projekt, millega toetati kohalikke omavalitsusi (KOV) tugiteenuste osutamisel raske ja sügava puudega lastele. Omavalitsused kasutasid toetust usinalt, enim tugiisikuteenuseks. Kas ja kuidas mõjutab projekti lõppemine teenuse kättesaadavust?

Jännijäämise üle omavalitsused praegu ei kurda. Pärnumaa suuremad omavalitsused kostsid kui ühest suust, et suudavad teenuse vajalikul määral tagada. “Peame suutma, sest kõige nõrgemaid abita jätta oleks vastutustundetu,” lausus näiteks Lääneranna vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja Jane Mets.

Tugiisikuteenus on teenus, mida KOV peab abivajajatele osutama. See on üks 13 kohustuslikust teenusest.

Rahapuudus ei ole argument. Sotsiaalministeeriumi perede ja turvaliste suhete osakonna nõuniku Marge Hindriksi sõnutsi ei või omavalitsus teenust osutamast keelduda põhjusel, et eelarves pole raha.