/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/14/15197548t1h26f8.jpg)
Eile kontrollis politsei Pärnus kortermaja ehitusel töötavaid välisriikide kodanikke ja tuvastas nende seast kolm Eestis seadusliku aluseta töötavat välismaalast, kellest omakorda üks ka viibib Eestis seadusliku aluseta.
Politsei avastas taas Pärnus mitu ebaseaduslikku ehitajat
Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juhi Margo Petersi sõnutsi kontrolliti nelja tööandja juures töötavaid välismaalaasi, keda oli ehitusobjektil kokku 13.
“Kolm Gruusia kodanikku üritas kontrolli tegemise ajal politsei eest põgeneda, aga see neil ei õnnestunud. Toimetasime mehed Pärnu politseijaoskonda, et selgitada välja, kas nad viibivad Eestis seaduslikult ja kas nende töötamine on politsei- ja piirivalveametis (PPA) registreeritud,” rääkis Peters.
Politsei tegi kindlaks, et kõigi kolme Gruusia kodaniku puhul oli tööandja jätnud nende töötamise PPAs registreerimata ehk tegu on sisuliselt musta tööjõu kasutamisega.
Pealegi selgus, et üks Gruusia kodanikest viibib Eestis ebaseaduslikult. Tema suhtes alustas politsei väärteomenetlust. Mees peab seitsme päeva jooksul Eestist lahkuma ning talle kohaldati kaheks aastaks ja üheksaks kuuks Schengeni riikidesse sissesõidukeeld.
Kahe teise Gruusia kodaniku suhtes alustati samuti väärteomenetlust ja lühendati nende Eestis viibimise aega. See tähendab, et meeste viisad tunnistati enne tähtaja lõppu kehtetuks ja neilgi tuleb seitsme päeva jooksul riigist lahkuda.
“Iga tööandja kohustus on isikud nõuetekohaselt PPAs registreerida,” märkis Peters. “Kui välismaalase tööandja on alltöövõtja, kes võimaldas ebaseaduslikult riigis viibival välismaalasel Eestis töötada, võib peatöövõtjat kohustada kandma tööandjaga solidaarselt välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmisega seotud kulud, maksmata jäänud töötasu ja töötasu maksmisega seotud kulud. Seega lasub solidaarne vastutus ka peatöövõtjal.”
Seadusliku aluseta töötamise korral ootab välismaalast rahatrahv kuni 1200 eurot või arest ning ettevõtet võidakse karistada kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga.