/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115726t1h6c0e.jpg)
Kui kooliuusikud Piia, Marleen ja Liivi astusid täna pärastlõunal Metsküla kooli väikesesse saali, oli see puupüsti täis, muist rahvast veel õues akende all, et midagigi näha ja kuulda. Nii palju inimesi pole Metsküla pisike, juba tsaariajal ehitatud maja ilmselt tarkusepäeva aktusel varem näinud.
Video ja galerii ⟩ Kolm tüdrukut astus esimesse klassi koolis, mida ei ole olemas (17)
“Astud tuppa, istud natuke, sulle antakse aabits. Ja oledki koolilaps,” seletas Metsküla kooli juhataja Pille Kaisel tüdrukute triole, kuidas õpilaseks saamise protseduur käib.
Seda juttu on ilmselt kuulnud kõik teisedki kuueklassilises Metsküla koolis õppivad poisid-tüdrukud. Kuid tänavu esimesse klassi astunud piigadele oli olukord täiesti erinev. Nad asusid õppima koolis, mida ametlikult pole olemas. “Oleme nagu nähtamatu kool,” kõneles Kaisel. “On maja, on lapsed, on õpetajad, aga kooli ei ole.”
Oleme nagu nähtamatu kool,” kõneles Kaisel. “On maja, on lapsed, on õpetajad, aga kooli ei ole.
Pille Kaisel, Metsküla kooli juhataja
Metsküla kooli direktor Pille Kaisel märkis aktusekõnes, et kevadel õppeaastat lõpetades, kui kooli sulgemisotsus oli teada, lepiti kokku sügisel kindlasti kohtuda. “Oleme sõnapidajad,” ütles Kaisel. Nii mõnigi saalis poetas pisara.
Metsküla kooli saatusele ei ela kaasa ainult kohalikud. Toetajaid on oma valla ülejäänud küladest ja kaugemaltki. Tänaselgi aktusel lõi kaasa muusik Silver Sepp, kelle eestlaulmisel kõlas üle veebi tema lugu “Revolutsioon”.
“Metsküla hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida. Metsküla hinges on revolutsioon, lase hingel hingata!” põrutas saalitäis rahvast koos nutitelefonis laulnud Sepaga ajakohastatud teksti.
“Võitlesin pool aktust pisaratega,” tunnistas esimeses klassis õppima asuva Piia ema Kateriina Rumvolt. “Aktus oli kurb, aga selles oli nii palju helgust.”
Rumvolti tütar nagu teisedki kooliuusikud pole ühegi kooli nimekirjas, aga tuleb ülejäänud 17 koolikaaslasega esmaspäeval tuttavasse rootsipunasese majja.
Metsküla hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida. Metsküla hinges on revolutsioon, lase hingel hingata!
Rahvas Metsküla kooli saalis
Kaiseli jutu järgi ootab neid kuus õpetajat ja kokatädigi. Mida süüa saab, veel ei tea, sest eelarvet geriljakoolil pole, palka ei maksta ja kõik teevad oma tööd vabatahtlikena. Lapsed oleks aga koduõppel ja kogu seltskond käiks koos vanas koolimajas.
/nginx/o/2023/09/01/15564408t1h42b2.jpg)
Kaisel ei osanud öelda, kui kaua vallavõim niimoodi toimetada laseb. Koolijuhi sõnutsi oodatakse ringkonnakohtu otsust esmase
õiguskaitse asjus.
Kooli ei ole, kuna Lääneranna vallavolikogu otsustas koolivõrgu korrastamisele viidates Metsküla ja veel kolm valla väikekooli sulgeda või neis kooliastmeid vähendada.
/nginx/o/2023/09/01/15564431t1h5f8b.jpg)
Metsküla koolis võinuks täna õppima asuda 28 last ja esimesse klassi astujaid oli esialgu kuus. Teadmatusega kooli saatuse suhtes otsustasid kaheksa õpilase vanemad oma lapse mujale kooli panna.
Lootus, et juhtub ime ja kool säilib, kustus neljapäeva õhtul, kui volikogu ei andnud kevadel aasta kooliks kuulutatud õppeasutusele armuaega. Kinniste uste taga jäi volikogu kindlaks otsusele sulgeda Metsküla kool ja muuta Virtsu kool neljaklassiliseks.
/nginx/o/2023/09/01/15564409t1he696.jpg)
Kuna eelmisel neljapäeval kinnitas valitsus väikekoolide toetusmeetme, kutsus Lääneranna volikogu opositsioon kokku erakorralise istungi, et koolireformi veel kord arutada. Välja pakuti kompromiss nii Virtsu kui Metsküla kooli suhtes: lapsevanemad lõpetavad kohtuvaidluse ja volikogu annab koolidele ajapikendust. Kompromissi ei sündinud.
“Põhjendus sisaldub tegelikult kevadises otsuses: meil ei ole asjaolud tänaseks muutunud,” nentis Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa pärast istungit.
/nginx/o/2023/09/01/15564406t1had94.jpg)
Reinmaa avaldas kahjutunnet, et kompromissettepanekud tulid kogukondadelt kevade asemel viimasel hetkel. “Need on tegelikult sisulised ettepanekud ja neid oleks saanud ilmselt kevadise otsuse vastuvõtmisel arvestada, aga nüüd on seda keeruline teha,” nentis ta.
Enne kinniseks kuulutatud istungit jõudis volinike kätte 50 allkirjaga pöördumine, millega Lihula kooli lapsevanemad ja uue koolihoone ehitust toetavad Lääneranna valla elanikud andsid teada, et väikekoolide allesjätmine seab ohtu Lihula uue koolimaja ehituse ja kui volikogu otsustab kevadist koolivõrgu korrastamise otsust muuta, kaaluvad allkirja andjad enda õiguste kaitseks valla kohtusse kaevata.
/nginx/o/2023/09/01/15564407t1h2e36.jpg)
Päeva jooksul ilmus somes ja meediaväljaannetes info, mille kohaselt mitu pöördumisele allkirja andnud inimest väitsid, et nende allkirjad võeti valgele paberile ja nad teadsid, et allkirju kogutakse uue koolimaja ehitusele ning valla kohtusse kaebamisega ähvardamisest polnud neil õrna aimugi.
Uue koolimaja ehitushanget pole vald välja kuulutanud. Selle aasta algul vastas vald volikogu liikme Andres Hirvela küsimusele uue koolimaja ehitamise hinna kohta, et arvestuslik maksumus on ligikaudu 9,2 miljonit eurot.