Raport: Varbla mahub nelja piirkonna sekka, kus tuumajaam oleks kõige positiivsema mõjuga
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
30. detsember 2023, 19:05
/nginx/o/2023/12/30/15807704t1h711e.jpg)
Riikliku tuumaenergia töörühma koostatud lõpparuandes seisab, et ruumilise analüüsi kohaselt oleks tuumajaama üks soovitatavaid asupaiku Varbla piirkond Lääneranna vallas ja Eestisse sobiksid väikesed moodulreaktorid.
Tuumajaama sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oleks jaama ehitamise mõju kõige positiivsem Tallinnast kaugemal asuvatele kahaneva ja alla keskmise sissetulekuga elanikega piirkondadele nagu Varbla, Loksa, Kunda ja Toila kant, mis ühtlasi on hiljuti valminud ruumilise analüüsi põhjal jaama soovitatavad asupaigad.
Raportis märgitakse, et suurtest keskustest kaugemale jäävate piirkondade puhul on tarvis tuumaelektrijaama rajamise korral investeerida kohalike avalike teenuste pakkumisse, kuna töökohtade arvu kasv piirkonnas võib märgatavalt kasvatada elanike hulka, kellele on vaja neid teenuseid osutada. Kvaliteetteenuste pakkumist see neis piirkondades tõenäoliselt siiski ei kasvata.
Töörühma raporti kohaselt sobiksid Eestisse väikesed moodulreaktorid, mille võimsus jääb alla 400 megavoltampri, aga tehnoloogia valikul on oluline lähtuda kogemustest ja kütuse tarnekindlusest.
Raportis öeldakse juba tegutsevate tuumajaamade andmetele viidates, et väikses tuumaelektrijaamas võiks töötada 75–400 inimest.
Raport sedastab, et tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub selles vallas kogemus, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ja tuumaelektrijaamast elektritoomise alguseni kuluks üheksa kuni 11 aastat. Kui tuumaenergiat otsustatakse kasutama hakata, tuleks järgmise sammuna alustada Eestis õigusraamistiku ettevalmistamist, pädevuste arendamist ja jaama asukohavaliku protsessi.
Eeldusel, et tuumaelektrijaama rajamist rahastaks erasektor ja riigi roll on tuumaenergia kasutamist võimaldava raamistiku loomine, oleks riigieelarveline kulu alates tuumaprogrammi rakendamisest kuni jaamas elektritootmise alguseni kokku suurusjärgus 73 miljonit eurot. Lisandub päästevõimekuse arendamise kulu, mille täpset suurust on võimalik prognoosida hilisemates etappides. Tuumaenergia kasutuselevõtt tooks riigile suurema maksulaekumise, elavdaks majandust ja seeläbi laekuks lisatulu, mis ületaks riikliku raamistiku loomise ja ülalpidamise kulu eeldatavasti juba jaama ehitusetapis.
/nginx/o/2023/12/30/15807706t1hac2f.jpg)
Raport juhib tähelepanu sellele, et tuumajaama plaanides tuleb arvestada rahva meelsuse ja poliitiliste riskidega.
“Tuumaelektrijaamade rajamine võib kaasa tuua avaliku vastuseisu, eriti asukohavaliku protsessis. Muutuda võivad poliitilised seisukohad. Oluline on kaasata avalikkust otsustusprotsessi ja tagada piisav teavitamine,” tõdetakse raportis.
Tuumaenergia kasutamise ohutuse nimel tuleks luua riigiasutus, kus jaama käitamisperioodil töötaks umbes 80 inimest. Peale seniste 18 keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna töötajate, kes liidetakse uue asutuse koosseisu, tuleks palgata veel üle 60 inimese, sealhulgas paarkümmend tuumaenergiaspetsialisti, kellest osa tuleks vähemalt esimestel aastatel välismaalt.
Aruande järelduste järgi pakuks tuumaenergia taastuvenergiale tuge. Kuigi see nõuab põhjalikku ettevalmistust, leiab töörühm, et õigeaegse planeerimise, küllaldase rahastuse, poliitilise ja rahva toetuse korral on Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt tehtav.
Tuumaenergia töörühma juhi, kliimaministeeriumi asekantsleri Antti Toomingu sõnutsi on tuumaenergia end tõestanud paljudes riikides. “Tuumaenergial on potentsiaali tagada Eestis stabiilne energiavarustus tulevastele põlvkondadele,” lausus ta.
Tooming lisas, et huvi tuumaenergia, eriti väikeste moodulreaktorite kasutuselevõtu vastu kasvab kogu maailmas.
Tuumaenergia töörühma juht rõhutas, et kui riik otsustab tuumaenergia kasuks, ei tohi see kahjustada taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustada heitkoguste vähendamise edasilükkamist.
Analüüsis märgitakse, et tuumaelektrijaamades nähakse järjest kasvavat potentsiaali vesiniku tootmiseks ja kaugkütte pakkumiseks.
/nginx/o/2023/12/30/15807705t1hc751.png)
Raporti järgi kaasneb tuumaenergia kasutuselevõtuga jaama ohutuse teema.
“Kuigi tõsiste tagajärgedega õnnetuste esinemine on äärmiselt ebatõenäoline, tuleb tuumaelektrijaamade ehitamisel ja käitamisel nõuda kõrgeimate ohutusstandardite järgimist ja tagada, et kõik riskid oleksid minimeeritud,” öeldakse raportis.
Ohutust puudutab jäätmete käitluski, kuna tuumaenergia tootmisega kaasnevad radioaktiivsed jäätmed, mis vajavad pikaajalist ohutut ladustamist.
“Isegi kui tekkivate jäätmete hulk on väike, peaks Eesti välja töötama radioaktiivsete jäätmete käitlemise strateegia ja arvestama kasutatud tuumakütuse lõppladustuspaiga rajamisega,” märgitakse raportis.
Seda, kas tuumaenergiakava Eestis käivitada, hakkavad aasta esimestel kuudel arutama valitsus ja riigikogu. Kui riik peab tuumajaama rajamist Eestisse mõistlikuks, võiks see valmida 2035. aasta paiku.
Piirkonnad, kuhu kaalutakse tuumajaama rajamist
- Toila
- Kunda
- Loksa
- Kuusalu
- Jõelähtme
- Prangli
- Viimsi
- Paljassaare-Kakumäe
- Harku vald
- Pakri poolsaar
- Alliklepa
- Suureranna-Ülendi
- Vanamõisa-Mänspe
- Murika-Panga
- Turja
- Varbla