Laelatu puisniidul tõid maapinna kahjustused väärteomenetluse

Pärnu Postimees
Copy
Mujalt kui raidmete väljaveo radadelt ei ole roopaid leitud.
Mujalt kui raidmete väljaveo radadelt ei ole roopaid leitud. Foto: Keskkonnaamet

Virtsu lähedal Laelatu puisniidul on maapinnale tekitatud sügavad kahjustused. Keskkonnaamet suhtub juhtunusse väga tõsiselt ja täpsete asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud väärteomenetlus.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et info Laelatu puisniidule tekitatud kahjustuste kohta jõudis temani 25. märtsil. “Teemaga süvitsi minnes selgus, et keskkonnaameti vastutav spetsialist oli jaanuaris rutiinse ülevaate käigus tuvastanud, et puisniidu taastaja on tekitanud raidmete väljaveol pinnase kahjustuse ning seetõttu peatanud taastamistööd. Rikkumise kogu ulatust ja heastamise võimalusi oli töötajal plaanis kontrollida siis, kui lumi on täielikult sulanud ja olukorrast selge ülevaade,” selgitas Kukk.

Kukk lisas, et mingil juhul ei saa loodust taastada selle rikkumise hinnaga. “Laelatu puisniit on hoidmist väärt ja väga oluline, seal kasvab nii Eesti kui kogu Põhja-Euroopa üks liigirikkamaid taimekooslusi,” lausus ta.

Praeguseks on keskkonnaameti järelevalveametnikud teinud piirkonnas paikvaatluse. Mujalt kui raidmete väljaveo radadelt ei ole roopaid leitud.

Veebruari lõpus, kui veel olid jäisemad olud, siis pimedaski oli näha roopaid.
Veebruari lõpus, kui veel olid jäisemad olud, siis pimedaski oli näha roopaid. Foto: Merle Rallmann

Selgitamaks välja juhtunu asjaolud, alustas keskkonnaamet väärteomenetlust looduskaitseseaduse 71. paragrahvi “Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine” 1. lõike tunnuste alusel. Menetluse käigus selguvad samuti kahjustuste täpne suurus, heastamise väljavaated ja puisniidu taastaja lepingurikkumise ulatus.

Eesti on võtnud eesmärgi, et aastaks 2027 on meil hoolduses 2000 hektarit puisniite. Selle nimel tellib keskkonnaamet ligikaudu 100 hektari taastamise aastas. Kõnealune leping oli 2,6 hektari kohta.

Taastamistööde käigus ei ole rööbaste tekitamine lubatud, kuid niisuguseid üksikjuhtumeid on varemgi ette tulnud. Keskkonnaamet kontrollib tööd enne lepingu lõpetamist ja on vajadusel määranud heastamise meetmed. Kuna taastamine nõuab kas täiesti külmunud või kuiva pinnast, on amet uute lepingute puhul määranud pikema töötegemise perioodi, et taastajad saaksid töötada pinnast kõige vähem kahjustaval ajal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles