Teadusuuring: Eestis levib koerte südameusstõve põhjustav parasiit

Parasiidi elutsüklis on tähtsal kohal siirutajad (haigustekitajate edasiandjad taimedele või loomadele, sealhulgas inimestele) pistesääsklased (sugukond sääselisi), kelles toimub parasiidi vahepealne areng ja kelle vahendusel kantakse nakatamisvõimelised haigustekitaja vastsed järgmistele peremeesorganismidele. Foto: Shutterstock

Eesti maaülikooli (EMÜ) loomaarstid koostöös Taani kolleegiga avaldasid ajakirjas Parasites & Vectors teadusartikli, milles kirjeldatakse varem siin mail eksootiliseks ja reisimisega seonduvaks parasiidiks peetud koerte südameussi (Dirofilaria immitis) levikut Eestis.

Uuringut koordineerinud EMÜ elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteaduri ja loomaarsti Maare Mõttuse sõnutsi on Dirofilaria immitis haigustekitaja, kelle levimust Eesti koerte populatsioonis on seni tõenäoliselt tugevalt alahinnatud.

Uuringu selgituse järgi on Dirofilaria immitis koerte südameusstõve põhjustav ümar­uss, kelle peamised peremeesliigid on kodu- ja metsikud kiskjalised. Kokku on maailmas peremeesliigina kirjeldatud üle 30 eri loomaliigi. Parasiidi elutsüklis on tähtsal kohal siirutajad (haigustekitajate edasiandjad taimedele või loomadele, sealhulgas inimestele) pistesääsklased (sugukond sääselisi), kelles toimub parasiidi vahepealne areng ja kelle vahendusel kantakse nakatamisvõimelised haigustekitaja vastsed järgmistele peremeesorganismidele.

Mõttuse jutu järgi analüüsiti selle teadustöö käigus EMÜ väikeloomakliinikus südameuss­tõve diagnoosi saanud ja ravitud koerte haigusjuhtumeid aastatel 2021–2022. «Diagnoosisime haigustekitaja ka neil kodukoertel, kes ei ole kunagi väljaspool Eesti territooriumi viibinud: ei reisinud ega mujalt riikidest meile sisse toodud. See kinnitas parasiidi lokaalset levikut,» selgitas teadur.

Diagnoosisime haigustekitaja ka neil kodukoertel, kes ei ole kunagi väljaspool Eesti territooriumi viibinud: ei reisinud ega mujalt riikidest meile sisse toodud. See kinnitas parasiidi lokaalset levikut.

Maare Mõttus, EMÜ elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteadur, loomaarst

Mõttus tõdes, et juba üle kümne aasta eest diagnoositi Eestis analoogseid siirutajaid, peremehi ja keskkonnatingimusi vajav teine Dirofilaria liik Dirofilaria repens. «Dirofilaria repens’it diagnoositakse meie kodukoertel nüüd võrdlemisi sageli ja see oli meile ajendiks, miks uurida täpsemalt Dirofilaria immitis’e levikut Eestis,» sõnas Mõttus.

Dirofilaria immitis on laialt levinud paljudes maailma regioonides. Euroopa kontekstis on see parasiit endeemiline Lõuna-Euroopas, kuid selle areaal laieneb jõudsalt põhja poole.

Parasites & Vectors on ajakiri, mis avaldab artikleid parasiitide, parasiithaiguste, vaheperemeeste, vektorite ja nende kaudu levivate patogeenide bioloogia kohta.

Sümptomid

Täiskasvanud parasiidid elavad peamisel koera südames ja kopsuarterites. Koertele mõjuvad need erinevalt. Võivad tekkida ebaspetsiifilised tunnused, nagu näiteks loidus, kaalukadu, koormustaluvuse langus, köha, aga ka eluohtlik kliiniline seisund, näiteks õhkrinnaku teke kopsukoe rebenemisel. Samuti pruugib ilmneda õõnesveeni-sündroom, mille puhul tekib täiskasvanud parasiitide tõttu ummistus ühe südameklapi piirkonnas või südamest väljuvates veresoontes ja välja kujunevad parempoolse südamepuudulikkuse tunnused. Sel juhul loom ilma ravita sureb.

Mõni omanik ei pruugi haigestunud lemmiku juures midagi tavatut märgata, mõnel koeral tekib aga äge hingamisraskus, mille puhul peab viivitamata loomakliiniku erakorralisse vastuvõttu pöörduma.

Kuna südameusstõvel võib olla palju eri tunnuseid, täheldavad koeraomanikud seda oma lemmikul eri viisil. Mõni omanik ei pruugi haigestunud lemmiku juures midagi tavatut märgata, mõnel koeral tekib aga äge hingamisraskus, mille puhul peab viivitamata loomakliiniku erakorralisse vastuvõttu pöörduma.

Esmase diagnoosi panekuks on Mõttuse sõnutsi pea igas loomakliinikus antigeeni tuvastamisel põhinev kiirtest, mille positiivne vastus ei kinnita küll diagnoosi lõplikult, kuid on tugev indikatsioon edasisele uurimisele.

Millal arsti poole pöörduda?

Nähtavasti mõtleb nüüd nii mõnigi lugeja: millal peaks lemmikuga arsti poole pöörduma? Mõttus soovitab iga looma, sealhulgas tervega vähemalt kord aastas veterinaararsti juurde korralisse kontrolli ja plaanilisele vaktsineerimisele minna.

Mõttus mainis, et südameusstõve vastu vaktsineerida pole võimalik, aga soovitav on teha seda muude meil levinud haigustekitajate vastu. Enne teeb loomaarst üldise tervisekontrolli ja omanik saab tagasisidet oma murede või tähelepanekute kohta.

Ennetus

Vältimaks südameusstõve tekitajaga nakatumist, on EMÜ nooremteaduri sõnutsi võimalik kasutada ennetavaid preparaate, mis ei lase siirutajatel looma hammustada või hävitavad vastsestaadiumis haigustekitajad. Soovitav on regulaarne ja korrektne parasiiditõrje, mille kohta saab iga inimene teavet oma looma arstilt.

Neil, kes plaanivad minna loomaga reisile, tasub uurida sihtkohas levivate infektsioonhaiguste, nende siirutajate ja ennetusabinõude kohta.

Et haiguse levikut ennetada, on tähtis õigel ajal tuvastada nakatunud loomad ja neid ravida.