Galerii ⟩ Salakaval kõrvits: annad talle näpu, võtab terve käe

Seljametsa muuseumis ja rahvamajas uhkeldasid täna eksponaatidena kalebass, luffa, turbankõrvits ning seina ääres säras reas mitu suurt oranžid keragi. Neid erinevad kõrvitsad ei löödud letti muuseumiekspositsiooni uute asukatena, vaid näidetena kuivõrd eriilmelised võivad kõrvitsaliste sugukonna esindajad välja näha ja mida kõike nendest teha saab.

Nii olid laudadel luffad ehk käsnkõrvitsad, mis on tuntud oma matšalkat meenutava sisikonna pärast, samuti erineva kujuga pudelkõrvitsad, millest mõni meenutas potti, mõni tammetõru, mõni meetripikkust soolikat.

Eesti üks tuntum kõrvitsakasvataja Angela Roots, kelle peenardel ja kasvuhoonetes kasvab mitukümmend erinevat sorti kõrvitsat, tõdes, et kui kõrvitsatele korra näpu annad, võtavad nad terve käe.

Rootsi jutu järgi alustas ta kunagi uudishimust ühe eksootilisema kõrvitsa proovikasvatamisega, aga nüüd paneb ta igal kevadel maha kümneid erinevaid sorte, otsides iga aasta midagi uut ja huvitavat juurdegi.

Ehkki pudelkõrvitsad suuremalt jaolt süüa ei sünni, kui ainult, siis väga noorena, saab nende vilju kasutada muudel viisidel. Nii kasvatab käsnkõrvits sügiseks enda sisse krussis nuustikulaadse vilja, mida saabki kasutada matšalkana.