Galerii ⟩ Salakaval kõrvits: annad talle näpu, võtab terve käe

Seljametsa muuseumis ja rahvamajas uhkeldasid täna eksponaatidena kalebass, lufa, turbankõrvits ja seina ääres säras reas mitu suurt oranži keragi. Neid köögivilju ei löödud letti muuseumi kogu uute asukate, vaid kõrvitsaliste sugukonna esindajate eriilmelisuse näidetena.

Nii olid laudadel lufad ehk käsnkõrvitsad, mis on tuntud oma matsalkat meenutava sisikonna pärast, samuti eri kujuga kalebassid ehk pudelkõrvitsad, millest mõni meenutas potti, mõni tammetõru, mõni meetripikkust soolikat.

Eesti üks tuntumaid kõrvitsakasvatajaid Angela Roots, kelle peenardel ja kasvuhoonetes kasvab mitukümmend sorti kõrvitsat, tõdes, et kui kõrvitsatele korra näpu annad, võtavad nad terve käe.

Enda jutu järgi alustas Roots kunagi uudishimust ühe eksootilise kõrvitsa proovikasvatamisega, aga nüüd paneb igal kevadel maha kümneid sorte, otsides iga aasta midagi uut ja huvitavat juurdegi.

Ehkki pudelkõrvitsad suuremalt jaolt süüa ei sünni, kui ainult, siis väga noorena, saab nende vilju kasutada muul viisil. Nii kasvatab käsnkõrvits sügiseks enda sisse krussis, nuustikulaadse vilja, mida saabki kasutada matsalkana.