Psühhiaatriakliiniku juhataja: Peame püüdlema selle poole, et õige patsient oleks õigel ajal õiges kohas

Kõige odavam ja toimivam viis vaimse tervisega tegelda on ennetamine. Pärnu haigla psühhiaatriaosakonna juhataja Raine Pilli loodab, et riigi kärpeplaanid jätavad ennetuse puutumata. Foto: Urmas Luik

Vaimse tervise probleeme loetakse üheks suuremaks rahvatervise ohuks. Teadmine, et vaimgi võib haigestuda, on juba üpris levinud. Vajadus abi järele kasvab. Võimekus abi pakkuda ei suurene küll samas tempos, kuid siiski. Rääkisime Pärnu haigla psühhiaatriakliiniku juhataja Raine Pilliga, kuidas on kohalikus haiglas lood vaimse tervise abi kättesaadavusega, mis rolli mängivad selles vaimse tervise õed ja millised mured abivajajaid kimbutavad.

Vaimse tervise probleeme peetakse üheks suuremaks rahvatervise ohuks. Kas seda tõsiasja silmas pidades liigume Eestis tervishoiupoliitikat kujundades teie arvates õiges suunas?

Me liigume õiges suunas, kuid kahjuks paarikümneaastase mahajäämusega. Eesti ei ole riigina võib-olla nii hästi suutnud ennustada, mis tempos vaimse tervise stigma elanike seas väheneb. Vaimse tervise spetsialiste ei ole küllaldaselt juurde tulnud. See on üks arstlik eriala, kus vanuseline jaotus on äärmiselt muret tekitav: sellel erialal töötab suur protsent inimesi, kes on juba pensioniealised.

Meid mõjutab palju vahepealne periood, kui palju spetsialiste läks välismaale: Soome, Rootsi. Selle tõttu on vähe 40- kuni 55aastasi arste.

Vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid, koolipsühholoogid ja muud spetsialistid, nende nii-öelda tootmine on samamoodi hilinenud. On väga oluline, et riik suudaks pakkuda ka madalama tasandi vaimse tervise abi teenuseid. Kõik ei pea kohe olema psühhiaatria. Seda nihet on märgata, kuid inimestele tundub see esialgu võõras: nemad tahaksid ikka arsti juurde. Ideaalis tuleks sekkuda võimalikult vara, nii saaks ära hoida raskema haigestumise, mis vajab eriarstiabi.