/nginx/o/2012/05/18/1112330t1hecc0.jpg)
Kihnu kalurid kurtsid neile külla tulnud riigikogu keskkonnakomisjoni liikmetele tänavust kehva räimesaaki ja avaldasid arvamust, et saarele tuleks eraldada eraldi räimekvoot.
Kihnlased tahavad endale eraldi räimekvooti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu saarele ja Pärnumaale visiidile teinud riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed kohtusid Kihnu kaluritega, tutvusid Sindi paisuga seotud problemaatikaga ning kohtusid Sindi linnavalitsuse ja Sindi paisu survegrupi esindajatega.
Kihnu kaluritega arutati kalavarude majandamist. Eile ammendus Pärnu rannapüügi räimekvoot, samal ajal kui räim polnud sel aastal veel suurtes kogustes Kihnu vetesse jõudnud, mistõttu Kihnu kalurite räimesaak jäi kasinaks.
Kalurid avaldasid arvamust, et Kihnule tuleks eraldada eraldi räimekvoot, et olukorras, kus Kihnu randa jõuab räim hiljem kui Pärnu, saaksid Kihnu kalurid oma kvoodi piires püüki korraldada vastavalt räimeparvede liikumisele Kihnu vetesse.
„Kohalikule kogukonnale on kalasaak elulise tähendusega – „olla või mitte olla“. Kui kalapüük on paljudele ainuke võimalik töö, sõltub saagist see, kas elu saarel on võimalik. Toetan Kihnu kalameestele püsiva püügikvoodi kokku leppimist. Mandril võib leida muudki tööd, aga saarel see nii ei ole!“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas.
Kihnu ahvenapüüdjate arvates võiksid nad kasutada mõnevõrra väiksema silmasuurusega nakkevõrke, kui kalapüügieeskirjadega lubatud. Praegu on ahvenapüügiks lubatud kasutada nakkevõrgu minimaalne silmasuurus 70 millimeetrit. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome sõnul püütakse lubatust peenemasilmaliste võrkudega väiksemaid kalu, kellest suur osa pole jõudnud veel kordagi kudeda ja nende väljapüüdmisel ei saa kalavarud taastuda.
Sindi linnavalitsuses toimunud kohtumisel Sindi paisu teemal arutati, kuidas taastada Pärnu jõe kalavarud ja mida ette võtta Sindi paisuga, millest lõhe ja teised kalad ei pääse üle oma looduslikele kudemisaladele.
Hinnanguliselt moodustab Pärnu jõe lõhe populatsioon praegu vaid 1% jõe tegelikust potentsiaalist. Paisu omanike huvi on pais säilitada ja ehitada jõe äärde uues elektrijaam.
Eesti maaülikooli teaduri Rein Järvekülje väitel hüdroelektrijaamade ehitamist tänapäeval enam keegi tõsiselt ei kaalu ja olulisem on vältida neist tekkivat keskkonnakahju.
Keskkonnaministeeriumi tellitud ekspertiisi kohaselt tagaks kaladele soodsad rändetingimused Sindi paisu asukohas kas paisu eemaldamine või kärestiku rajamine paisust üle jõe keskel. Praegu olemasolevat kalatreppi jõe servas lõhed ei kasuta, kuna ei leia seda kalda äärest üles.
„Sindi paisu teema on üks kõige olulisematest keskkonnaprobleemidest Pärnumaal. Kalameestele, kalatööstusele ja kalatarbijatele on oluline kalavarude taastumine, milleks omakorda on vaja võimaldada kalade pääs kudealadele ja noorvormide laskumine merealale. Peale selle on Pärnu jõgi Natura ala ja terviklik ökosüsteem. Keskkonnakomisjon hoiab probleeme valgusvihus ja on kindel, et need saavad lahendatud kõige paremal moel,“ ütles Annely Akkermann.
Pärnus tutvus keskkonnakomisjon ka Pärnu linna rannaniitude ja nende kaitseks töös olevate projektiga ning jätkas teemakohast arutelu keskkonnaameti Pärnu-Viljandi büroos.