Linn vaatab inimeste ihuhädadest külmalt mööda

Randa viiva allee veeres nukrutseva käimla uksed on mullusest sügisest saati kindlalt lukus. Foto: Urmas Luik

Eesti suvepealinnaks kiidetud Pärnu suhtumist nii linlastesse kui külalistesse ilmestavad tabalukud Ranna puiesteelt randa viiva allee ääres asuva WC ustel ja roojakärbeste (Scatophaga stercoraria) reibas sumin kindlalt suletud kuivkäimlas.

Vältimatutele ihuhädadele vilistamine on seda tähelepandavam, et laguneva mudaravila ette parkivatest reisibussidest randa vaateplatvormile suunduvates välisturistides tekitab selline korraldamatus pehmelt öeldes hämmingut, liiati juhul, kui seljataga on mitmetunnine sõit.

Teadmine, et harilikult on tualetid avatud suvehooaja algust märkiva juuni tulekuga, ei lohuta kohalikku rahvast ega võõraid, sest põiepiin ei küsi kella- ega aastaajast.

Samal ajal on, kui rääkida üksnes rannaalast, seal koha leidnud viis avalikku WCd napp mis napp. Eriti meenutades mulluse suve rekordpäeva, kui ainult Pärnu keskrannas nautis päikest ja merevett korraga 23 000 inimest.

Raha pole

Sellisel taustal tundub ulmelisena meenutus ajast, mil mudaravila aia kuursaali poole jäävas nurgas kõrgus kahekorruseline tualett. Puhas ja tasuta.

Ääremärkusena olgu kirjutatud, et igaviku teed on läinud samuti praeguse Lepa turu kohal olnud väljakäik ja käimla Ülejõel Noorte väljaku veerest. Need, tõsi, olid üksjagu räpased, aga hädaline sai seal vähemalt end vaevanud koormast priiks.

Eelkirjutatu seletab ehk ära sellegi, miks aastail 2001–2005 sinilippu ehk kvaliteeditunnistust väärinud Pärnu keskrand seda enam ei oma. Sest suutmatuse kõrval lahendada vähemalt ranna rajoonis aastast aastasse korduv käimlaküsimus pole raha võtta ka mereveeproove.

Kas MTÜ Hoia Eesti Merd algatatud Kotkalipp on niisama kõnekas keskranna taseme näitaja, kui seda oli ligi 30 parameetri täitmist eeldav sinilipp, on omaette teema.

Kui terviseameti 2011. aasta märtsis koostatud „Pärnu keskranna, Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla ranna suplusvee profiili” järgi võeti Pärnu keskrannast kuni 2010. aastani suplushooajal veeproove sagedusega kord nädalas, Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rannast sagedusega kaks korda kuus, siis 2010. aastal vähendati majandusraskuste tõttu kõigi supluskohtade seirekava minimaalse tasemeni ehk veeproove võeti kord kuus. Keskrannas sedagi lõpuks vaid mudaravila punktist.

Kuhu sündsast võimalusest ilma jäetud rannaline aga oma ihuvaeva soristab, vahel ka punnitab, pole raske arvata: kas varjulisse kohta või lahevette.

Ehmatav tagasiside

Pärnu turismiinfokeskuse infospetsialist Elen Juurma tõdes, et WCd on Pärnus probleem. Ehkki keskuses endas on nii tasuline tualett kui dušš, ei olegi eriti muid kohti, mida turistile soovitada. On bussijaamas asuv avalik WC ja majake Kesklinna silla otsas Akadeemia ja Õhtu tänava ristumiskoha lähedal.

Peale selle rannas paiknevad üldkasutatavad käimlad, kuid nendest on targem vaikida: huvireisijatelt kuuldud hinnangud ehmatavad.

„On tagasisidet, et ranna WCd on mustad ja koledad, seal on tohutult rahvast ega jõuta koristada, nii et neid ei julge küll soovitada,” tunnistas Juurma.

Kui külaline või paar kehakergendamispaiga veel leiab, siis gruppidel on peenike peos. „Eks talvel ole olukord veel närusem, siis ei leia neid kohti väga nagu üldse,” nentis probleemiga päevast päeva kokku puutuv turismiinfokeskuse spetsialist.

Lootust, et käimlaprobleem lähiajal leeveneb, aga pole, sest linnal sellekohaseid kavatsusi ei ole. Pigem toimub vastupidine protsess.

„Sel aastal WCsid linna ei lisandu,” nentis Pärnu linnaaednik Piret Unn. „Ülejõe Säästumarketi juures oli WC, kuid kuna seal oli külastuskordi minimaalselt, ei tasunud WC lahtihoidmine ennast ära.”

Lõpetuseks olgu optimistliku tõdemusena nenditud, et rannapromenaadi lõpus on avalik käimla avatud, vähemasti oli nii eile kui üleeile. Paraku oskab sinna minna üksnes see, kes WC asukohta teab: ainus tualetiviit paikneb nii, et seda näeb kõige paremini vaid merest tulija.

Ent ega ainukese ranna rajoonis tualetti suunava osutiga ole lood paremad: Supeluse tänava otsas enne ringteed posti otsas viida järgi minnes jõuab hädaline õkva merre. Või kui ta kurssi pisut paremale hoiab, siis ilmselt Baltikumi suurimasse vabaõhukäimlasse mudaravila avaras hoovis. Igatahes selle õue värav on alati avali. Seitse päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas.

Pärnu avalikud WCd

* rannapromenaadi lõpus 9–24 (15.05–15.09),

* Kalevi staadioni nurgal (Ranna pst 2) 9–20 (1.06–31.07),

* mudaravila juures 9–23 (1.06–31.08),

* bussijaamas 6–24 (15.05–15.09),

* Kesklinna silla otsas (Kalda tänaval) 7–20 (läbi aasta),

* Sunseti juures koos duššidega 10–24 (1.06–31.08).