Eile toimus Pärnumaal Vango puhketalus osana Kabli “Päikeseloojangu” festivalist talupäev ja hommikusest vihmast hoolimata oli juba keskpäevaks metsade vahele kogunenud ligi paarsada huvilist ning näha oli päikestki.
Vango talupäev meelitas sõbraliku õhustikuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turul näitasid-pakkusid oma loomingut Pärnumaa käsitöömeistrid, keda oli tulnud lähemalt ja kaugemalt, sealhulgas Paadremalt, Kilingi-Nõmmest ja Sindist. Tavapärase valiku ehk keraamika-klaasesemete-ehete kõrval võis näha taimemüüjaid ja mitmesuguste isetehtud hõrgutiste pakkujaid küpsetistest kitsejuustuni.
Vango puhketalu peremehe Jüri Vainukivi jutu järgi peeti kauplejate valikul silmas just seda, et pakutav oleks omavalmistatud. Nii olidki end turuplatsile sisse seadnud müüjad-isetegijad.
Müügilaudade lähedal püüdis huviliste pilku lõkkeasemel aurav pott. Ometi ei olnud tegu omapärase kokanduskatsetusega. “Siin värvime lõnga,” ütles Anneli Vunk Kilingi-Nõmme Martadest. Talvi Sarapu selgitas, kuidas taimedest värv lõngale jõuab: parasjagu vees podisenud kaselehtedest saavat kollast tooni, kõrval ootasid oma järge lupiin, kilpjalg-sõnajalg, põdrakanep ning valge villane lõng.
Veidi eemal võis jälgida, kuidas Allikukivi külaseltsi Iiris naiste osavate sõrmede all valmisid kirjud vööd. Dagmar Kuum punus kõlavööd ning Liina Kuum tegeles Saarde mustriga laia vöö kallal, samal ajal seletades huvilistele lahkesti, kuidas selline näputöö valmib.
Juta Rea näitas aga pitsehteid. Hansapäevade-aegsel pitsifestivalilgi osalenud meister rääkis, et eriti südamelähedased on talle vaselised – vasktraadist tehtud esemed. Ta on käsitöö tänapäevaste võimalustega sidunud ning talupäeval sai endale soetada lausa plaadi pitsivalmistamise õppevideoga.
Kitsejuustust metsmaasikateni
Paadrema külaseltsi naised olid oma käsitööga sedasorti laadale tulnud esmakordselt. “Ei võtnud esimese korraga väga palju asjugi kaasa,” ütles Margit Merila klaas- ja keraamilisi esemeid lauale seades. Nagu teisedki müüjad, seletas ta iga eseme kohta, kuidas need valmistatud on.
Vaike talu rahvas Saarde vallast oli laadal kitsepiimatooteid pakkumas ning kaasa olid võetud kitsedki, kes müügilaua kõrval aedikus kepsutasid. Talu perenaine Merike Bakhoff lõikas mitut sorti juustu lahti ja kutsus külalisi maitsma.
Veel võis proovida kurke, marineeritud seeni ja loomulikult küpsetisi, mille valikus oli nii saiakesi kui plaadikooke.
Külalised said tutvuda erinevate talutööde ja -oskustega, nagu karaskiküpsetamine ja või valmistamine.
Hoolimata sellest, et lisaks muule heale-paremale võis end kosutada pererahva kohvikus, leidsid mõned laadalised rõõmu hoopis metsmaasikatest kraavipervel. Marjulised olid perekond, kes oli taluüritusele tulnud Pärnumaalt ja Viljandist, kaasas lapsed, kes õhinal rohu seest maasikaid noppisid.
Mitmesugused imemasinad
Talupäeval võis uudistada mitmesuguseid talutööde tegemiseks mõeldud masinaid, kuid kõige salajasem oli esialgu peidetud suure sinise kile alla. “See on Leiutajateküla Lotte masin,” kergitas Jüri Vainukivi saladuskatet. Nimelt pidi hiljem külla tulema Gerli Padar koeratüdruk Lottena. Masinast saab aga natukese vaeva abil maiustusi või kõrremahla, seletas Vainukivi. Lotte-joonisfilmidest nähtud hoobade ja rattakestega puust seadeldis valmis spetsiaalselt talupäevaks.
Loomulikult peab õiges talus olema loomi. Need oli kohale sõidutanud Ranna Rantšo ning selle aia ümber kogunesid eelkõige pere pisemad, kellest mõni polnud ehk kõiki sellised loomi varem lähemalt näinudki.
Peep Kaljuste rääkis talupäeval Vango talu ajaloost ja Aleksei Turovskilt kuulis looma- ja looduselugusid. Päeva juhtis Margus Abel rätsepmeister Kiire rollis ning muusikat pakkusid rahvale pärimusmuusikapunt VEM Viljandist ja õhtu peaesineja Traffic.