Jaan Liivson: Aprillis terendab Aafrika

Jaan Liivson. Foto: Urmas Luik

AS Linpeti Linnamäe lihatööstus korraldas omalaadse jahiloosi, mille peaauhind oli eksklusiivne jahireis Aafrikasse. Loosirattas keerles möödunud hooajal firmale kõige rohkem põdraliha müünud 13 jahiliidu 65 kupongi. Võitjaks keerutas ratas Pärnumaa jahimeeste liidu.

Jaan Liivson, olite loosiratta keerlemise ajal Linnamäel OÜ Metlini jahimajas ja saite auhinna vastu võtta. Jahiseltside üksmeelse otsusena sõidate Aafrikasse just teie. Mis tunne on?

Noh, ega ju paha tunne olla saa. Õnne oli omajagu, sest 65 kupongist olid vaid kümme meie omad. Meie liit müüs AS Linpetile 8,5 tonni põdraliha. Jahireis kui selline on loosivõiduna harva esinev. Tunnistan: isiklikult on mul jahist suurem huvi Aafrika maastiku ja loomastiku vastu. Reisiks läheb aprilli alguses.

Jahihooaeg on teie liidu 850 jahimehele lõppenud. Millise hinnangu annate?

Võib öelda, et läks korda. Ka nende sõraliste jahiga, kelle tehtud kahjustused on väga suured, nagu näiteks metskits, võib rahule jääda. Põdra tekitatud kahjustused on tänavu tagaplaanil. Meie maadel on loendusandmeil 880 põtra, liita tuleks 30 protsenti juurdekasvu. Kütitud on põtru kvoodi järgi 375 ja arv on teadlaste paika pandud.

Metskits tegi palju kurja just vast istutatud puistutele. Kitsi on meil 4300, peale selle 30 protsenti juurdekasvu. Jahimehed reguleerisid nende arvukust 1575 võrra vähemaks. Sigu on loendusega 1400 ja ligemale 100 protsenti juurdekasvu, neid on kütitud 1260.

Mis hunti puudutab, siis 30 lubatud loomast on lastud 29. Ilveseid on kütitud etteantud kvoodiga 23, aga kahjuks on suurkiskjate osa veel jätkuval kõrge. Mis karudesse puutub, siis neil toimub iseregulatsioon: isakarudel on kannibalism sees ja palju noori karusid langeb nende ohvriks. Karuga probleemi ei ole.

Kas rebaste-kährikute arv on normis?

Nende marutaudivastase vaktsineerimise järgne küttimine kestab, sest veterinaar- ja toiduamet on sellele suurt rõhku pannud. Tähtis on andmete kogumine, et teada, kui palju kallis ja lennukilt metsa heidetud vaktsiin on mõjunud.

Meedias on olnud juttu juba 2000 isendist, kelle kohta on Eestis andmeid saadud. Pärnumaa jahimeeste liidu liikmed on vajalikku infot esitanud üle 300. Info tähendab lastud loomalt vereproovi ja pea võtmist ning nende veterinaarkeskusele viimist. Mõlema eest kokku saab jahimees 180 krooni, mis kompenseerib ehk poole bensiinikulust. Aga tulemused vaktsiini omandamise kohta on head.

Samal ajal jahimeeste poolelt vaadatuna põhjust hõisata ei ole: suremus on viidud küll miinimumini, kuid väikekiskjate arvukus kasvab kardinaalselt. Karusnahal turgu ei ole ja jahimaad on väikekiskjaid täis. Eriti teevad muret mererannikud, kus veelinnud pesitsevad.

Mis probleeme veel ees seisab?

Praegu on suhteliselt keeruline olukord jahinduse korraldamise, organiseerimise poolel. Riigiasutustes on reorganiseerimine: keskkonnateenistus kadus, asemele tuli keskkonnaamet. Jahindusspetsialistid asusid tööle regiooniti, neid on kuus ja nad ei jõua jahinduse korraldamisega kaugeltki igasse jahipiirkonda.

Praegu on ettevalmistamisel haldusleping Eesti jahimeeste seltsi ja keskkonnaministeeriumi vahel, kus rida küsimusi jahinduse korralduses, välja- ja täiendusõppes tuleb üle jahimeeste seltsile kui kolmandale sektorile, vähendamaks riigiametnike koormust. Jahimehed on valmis koormust üle võtma.

Riigiasutused on mõistnud, et jahimeeste keskorganisatsioonid suudavad teha seda tööd, mida nad ajalooliselt kogu aeg suures mahus teinud on. Tänu jahimeestele on Eestis ulukite arvukus ja liigiline mitmekesisus säilinud ning Euroopa Liidus praegu kõrgeimal tasemel.